Abba hiti viisil, taustal eputamas musklites mehed ja noorukesed neiud, laulab Rootsi ohvitser: «Mamma Mia! Venelased tulevad... Tükkideks meid rebivad. 7-3! Nagu hokis, mullu.»
Rootsi on Venemaa pärast ärevil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomulikult on see tänavu Vene televisioonis näidatud video lihtsalt paroodia. Teema, mille üle nalja visatakse, on rootslased aga tõsiseks võtnud.
Suurel reedel, just siis kui Rootsi ülestõusmispühadeks tuure maha võttis, tungisid kaks Vene pommitajat nelja hävitaja saatel riigile otse külje alla. Harjutades pommirünnakut.
Ühtegi Rootsi hävitajat neile kannule ei läkitatud – sel lihtsalt põhjusel, et valves ei olnud ühtegi meeskonda. Sõjaväeallikad ütlesid Svenska Dagbladet’ile, ainsale lehele mis veel kaitsekorrespondenti palgal peab, et venelased simuleerisid rünnakut Stockholmi pihta, lisaks ühe sihtmärgi pihta Lõuna-Rootsis.
Antud uudis – millele lisandusid teated Vene luurelennuki provokatiivsest tiirust Rootsi õhuruumi lähistel – on õhutanud riigis üles debati kaitsevõime teemadel. Hiljutise arvamusküsitluse valguses usub vaid 6 protsenti rootslastest, et Rootsi on võimeline end kaitsma.
Kahtlusi on omakorda süvendanud nii sõjaväeohvitseride kui poliitikute katsed võtta taas üles NATOsse astumise ning kaitsekulustuste tõstmise teema – ajal mil valitsus rahakotiraudu kõvasti kokku surub.
Mullu ütles Rootsi kaitseväe ülemjuhataja Sverker Göranson, et riik suudaks kaitsta end piiratud rünnaku vastu «oma jõududega umbes nädal aega». Kaisteminister Karin Enström kostis seepeale, et arvestades praegust ohutaset «sellest piisab».
Rootsi kaitseväes leiavad praegu aset dramaatilised muutused. Kohustuslikust ajateenistusest ollakse loobumas – etapiviisiliselt. Järkjärgult on sõjavägi hakanud rohkem osalema rahukaitses ja toetusoperatsioonides üle kogu maailma, nagu ka praegu Afganistanis.
«Me tervitame huvi kaitsevõime vastu, kuna meie [kaitseväelaste] meelest on seda huvi viimasel aastakümnel väga vähe olnud,» ütles ühisoperatsioonide ülem, kindralleitnant Anders Silwer.
Samas leiab Silwer, et vähene usaldus kaitseväe vastu on varjutatud Vene pommitajate intsidendist. Ühtlasi õigustab ta olukorda, kus pühade ajal ühtegi hävitajat kutsumata külalisi vastu võtmas polnud.
Kindralleitnanti meelest pole see sugugi piinlik, et Vene lennukid eskortisid lõpuks minema kaks NATO käsutuses olevat Taani lennukit.
«Me varieerime seda valmisolekut lennukeid vastu saata. Ja sel hetkel meil neid valmis polnud. Juhtus lihtsalt nii,» ütles Silwer.
Lennukite sissetungid manavad üles ebameeldivaid mälestusi 1980ndatest, mil Rootsi oli kõrgendatud valmisolekus Nõukogude allveelaevade lähenemiskatsete tõttu. 1981. aastal jooksis üks neist Karlskrona lähistel madalikule. Järgnevatel aastatel tuli Rootsi mereväel neid sageli minema peletada, kasutades muuhulgas ka süvapomme.
«Me näeme, et nad on oma õppusi intensiivistanud, nad käituvad uuel moel,» ütles minister Enström vahetult pärast vahejuhtumit Vene lennukitega. «Ja loomulikult hoiame me sel asjal hoolikalt silma peal.»
Erinevalt mitmetest naabritest Põhja- ja Baltimaades ei ole Rootsi – ega ka Soome – NATOsse astunud. Ning NATO, kiites küll oma partnerlust Rootsiga, on selge sõnaga öelnud, et ei saa garanteerida riigile rünnaku korral abi. «Te ei saa olla väljaspool NATOt ning ikkagi tahta kõiki selle teeneid,» ütles NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen käeoleva aasta alguse poole Rootsis viibides.
Mõned poliitikud, nende hulgas ka valitsuse liikmeid, ongi taas NATO liikmelisuse küsimuse tõstatanud, kuigi ametlikult see vähemalt tuleval aastal toimuvate valimisteni päevakorras pole. Koalitsiooni kuuluvate liberaalide kõneisik kaitseküsimustes Allan Widman ütleb, et kuna Rootsi sõltub alliansist nagunii, oleks tark kaaluda liitumist.
Üheks põhjuseks, miks valitsus üritab avalikkust maha rahustada – välisministri Carl Bildti sõnutsi «tõuseb õhuvägi õhku siis, kui selleks on konkreetne põhjus» – võib olla see, et pingul eelarves pole rahaga priisata. Nii vähemalt arvavad mõned analüütikud.
Kindralleitnant Silwer kinnitab, et Rootsi vägede valmisolek ei sõltu rahast vaid ohuhinnangust regioonis. Küll aga tunnistab ta, et kaader ja varustus on üha kulukamad: «Me vajame tõhusust, aga me vajame ka rohkem ressursse.»
Copyright The Financial Times Limited 2013