Tõnis Oja: odavnevate kütuste aeg

Tõnis Oja.

FOTO: Liis Treimann

On juhtunud nii, et me pole oma enam kui 20 aastat kestnud turumajanduse ajaloos saanud mitte kunagi tunda odavnevate kütuste perioodi. Tõsi, mõningad lühikesed perioodikesed on olnud, neist prominentseim finantskriisi ajal, mil mootorikütuste jaehind langes vähem kui poole aastaga 40 protsenti (nafta hind kukkus samal ajal koguni üle kolme neljandiku). Aga nagu öeldud, oli see lühiajaline ning kuna üldine majanduslik olukord oli siis nii raske, ei pannud suurem osa inimesi seda leevendust ilmselt tähelegi.

Täiesti olemata jäi eelmise sajandi lõpul toimunud nafta maailmaturuhinna languse mõju ning seetõttu püsib meie alateadvuses kujutelm, et toorainete, näiteks nafta ja kulla, hinnad kerkivad igavesti. Nii see siiski ei ole, nii nagu iga finantsvara puhul, mida toorained eelkõige siiski on, hinnad nii tõusevad kui ka langevad.

Eelmise sajandi 80ndatel–90ndatel olnud naftahinna langust ei tunnetanud me sellepärast, et esialgu ei olnud meil turumajandust ning hiljem langes just samale ajale majanduse üleminek ühest formatsioonist teise, mille kaasnähtusteks oli hindade konvergents ja üha kasvavad aktsiisid. Nii läkski meist märkamatult mööda naftabarreli hinna langus alla 10 dollari üheksakümnendate lõpus – meil oli siis hoopis väike hinnatõus.

Nüüd on tekkinud lootus, et nafta hind on alustanud langustrendi ning võimalik, et seekord saavad sellest osa ka meie tarbijad. Bensiini hind on tänaseks langenud madalaimale tasemele alates eelmise aasta suvest. Kindlasti tuleb ka korrektsioone ülespoole, aga ma kipun nõustuma nende analüütikute ja spetsialistidega, kelle arvates on nafta ja teiste toorainete kümmekond aastat kestnud hinnatõusu tsükkel läbi ning see on asendumas langusega.

Juhul kui ennustus tõeks osutub, teeb see veidi rõõmsamaks nii meie tarbijad kui ka ettevõtted, sest mootorikütustelt kokkuhoitud summasid saab kasutada kusagil mujal ja võib-olla isegi kasulikumalt, näiteks investeerimiseks. Mootorikütuste 10-protsendiline hinnalangus peaks säästma elanikele ja ettevõtetele üle 70 miljoni euro, mis on peaaegu pool protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Nafta hinna langus teeb aga ilmselt ärevaks Viru Keemia Grupi, Eesti Energia ning teised ettevõtted, kes on panustanud põlevkiviõli tootmisele. Mida madalamale langeb nafta hind, seda suuremaks kasvab risk, et põlevkiviõli tootmine muutub kahjumlikuks. Kodumaiste projektidega pole veel hullu, sest kukersiidist õli tootmine peaks kasumlik olema niikaua, kui naftabarreli hind püsib üle 60 dollari. Välisprojektid on aga riskantsemad, sest muu maailma põlevkivid on kehvema kvaliteediga ja neist õli tootmise tasuvuse alampiir kümnete dollarite võrra kõrgemal.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles