Norra vasaktsentristlik valitsus pistab näpud sügavale naftafondi, toestamaks majandust olukorras, kus valimisteni – mis tõotavad neile lüüasaamist – jääb vaid neli kuud.
Norra valitsus napsab naftafondist üüratu summa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüütikute hinnangul on 125 miljardi Norra krooni (21,4 miljardi dollari) ehk 3,3 protsendi naftafondist käikulaskmine üllatav – arvestades seda, et Norra majandus on üks tugevamaid Euroopas.
«Nii palju naftaraha ei ole me iial käiku lasknud,» ütles Norra BI ärikooli majandusprofessor Hilde Bjørnland. «Majandus õitseb, töötusmäär on meil väga madal, palgad kerkivad mühinal: selliseid küsimusi niiviisi ei lahendata.»
Septembrikuised üldvalimised hakkavad ilmselt keerlema Norra naftasõltuvuse ümber.
Praeguste küsitluste valguses on opositsioonilised konservatiivid tugevalt ette rebinud.
Konservatiivide liider Erna Solberg on juba pikemat aega hoiatanud liigse naftasõltuvuse ohtude eest, rõhutades, et kuna palgad tõusevad inflatsioonist kiiremini, on ohus majanduse konkurentsivõime.
Peaminister ja valitseva Tööpartei juht Jens Stoltenberg on antud argumendile alati vastu vaielnud, kuid sooritas läinud nädalavahetusel siiski kannapöörde ning kergitas natuke naftafirmade makse, kergendades ühtlasi «naftaväliste» ettevõtete maksukoormat.
Rahandusminister Sigbjørn Johnsen teatas teisipäeval, et uus eelarve on kantud «kasvust ja heaolust». Ta rõhutas, et naftaraha kasutus jääb alla lubatud 4 protsendi piiri.
4-protsendi-reegel on aga sattunud kriitika alla, kuna naftafond kasvab palju kiiremini kui ennustati – hallatavaid varasid on juba 746 miljardi dollari väärtuses. Fond omab keskmiselt 2,5 protsenti igast Euroopa börsiettevõttest.
Norra keskpanga president – mis vastutab ka naftafondi eest – esines eelmisel aastal üleskutsega piirata naftaraha kasutust riigieelarves 3 protsendiga.
Norral on suur eelarveülejääk – üle 10 protsendi. Olukorras, kus töötusmäär on 3,5 protsenti ja paljud kardavad eluasememulli teket, hoiatavad mõned analüütikud, et praegu pole aeg raha pumpamiseks majandusse – pidades silmas, et tööstusettevõtted kardavad üha enam oma konkurentsivõime pärast.
Copyright The Financial Times Limited 2013