Eesti soovib ELi reeglitega lennujaamadele riigiabi andmise lubamist
7. mai 2013, 19:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti riik kavatseb edaspidi algatada Euroopa Liidu (EL) riigiabi reeglite muudatused, millega muutuks võimalikuks riikide toetus lennujaamadele, ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas BNSile.
Riigikogu majanduskomisjon arutas teisipäeval valitsuse seisukohti Euroopa Komisjoni esitatud eelnõudele, millega on kavas uuendada ELi riigiabi andmise reegleid.
Regionaalsete lennujaamade toetamiseks võimaluse andmise teema kavatseb Eesti riik algatada eraldi, selgitas Kallas. Valitsuse seisukohad, mis mainivad soovi lisada teatud tingimustel lubatud riigiabi hulka väikestele piirkondlikele lennujaamadele ja sadamatele antava abi, on Kallase sõnul ajast ees.
Teisipäeval arutusel olnud eelnõud keskenduvad sellele, kuidas muuta riigiabi andmise loa menetlus kiiremaks ja lihtsustada uurimist, selgitas Kallas. Muu hulgas nähakse sellega ette võimalus koguda tõendeid ja materjale turuosaliste käest. «Need on menetluslikud küsimused,» ütles Kallas. Reegleid tuleks muuta efektiivsemaks ja kiiremaks, kuna riigiabi loa asju on menetlusse tulnud rohkem. «Ollakse rohkem teadlikud ettevõtete poolt ka,» ütles Kallas.
Valitsus kiitis 18. aprilli istungil heaks Euroopa Komisjoni ettepanekud riigiabi käsitlevate ELi määruste muutmiseks, millega on kavas vähendada riigiabi andmise halduskoormust ja muuta reeglid lihtsamaks.
Riigiabi ehk riigi toetus ettevõtlusele on ELi ühisturul üldjuhul keelatud, kuna see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Euroopa Komisjonil on õigus teatud riigiabi lubada. Samuti saab komisjon tunnistada teatud abi liigid, näiteks teadus- ja arendustegevuse, keskkonnakaitse ja regionaalabi ühisturuga kokkusobivaks ja vabastada need loa taotlemisest.
Eesti toetab komisjoni ettepanekut seda loetelu laiendada. Lisaks soovib Eesti uute abi liikidena lisada taristu toetamiseks antava riigiabi, sealhulgas väikestele piirkondlikele lennujaamadele ja sadamatele antava abi, samuti koostöö tegevused, mis on rahastatud Euroopa territoriaalse koostöö raames.
Lisaks soovib komisjon muuta riigiabi menetlusreegleid, sealhulgas kehtestada riigiabi kaebustele ühtne vorm ja otsustada ise, milliseid kaebusi eelisjärjekorras läbi vaadata. Siseriiklikel kohtutel on edaspidi parem võimalus küsida komisjoni arvamust riigiabi puudutavate kohtuasjade kohta.
Majanduskomisjon arutas teisipäeval samuti seisukohti Euroopa Komisjoni tooteohutuse ja turujärelevalve eelnõude paketi kohta.
Euroopa Komisjon märgib eelnõus deklaratiivselt, et tuleks pidada silmas seda, et ettevõtteid liigselt ei koormata, kuid meetmetes pole selle kohta midagi, märkis Kallas. Samas on tema sõnul ka teised liikmesriigid sama teema üles tõstnud.
«See on oluline selle poolest, et väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on juba praegu palju deklareerimis- ja aruandekohustusi,» ütles Kallas. Tema sõnul tuleks arvestada ka ettevõtjate huvisid, näiteks seda, et terveid partiisid mõne ohtliku toote ilmnemisel alati ära ei korjataks.
Valitsuse seisukohtades on esitatud subsidiaarsusküsimus ehk küsimus sellest, kas Euroopa Komisjon võib saada õigusi, mis riivavad liikmesriigi iseseisvust. «Komisjon võtab endale suured volitused ütelda, millised tooted on ohtlikud ja Eesti avaldas kahtlust, kas on mõistlik nii laialt sõnastada,» selgitas Kallas. Samas pole Kallase sõnul valitsuse esitatud seisukohtades subsidiaarsusküsimust põhjalikult põhjendatud ning on küsitav, kas see on ajaliselt õiges raamis, arvestades, et subsidiaarsusküsimuse jaoks on Euroopa Komisjoni praktikas piiratud aeg.
Tooteohutuse ja turujärelevalve pakett koosneb kahest määruse eelnõust, kahest teatisest ning aruandest. Euroopa Komisjon on tooteohutuse ning turujärelevalve põhiprobleemina toonud välja toodete turujärelevalve ning toodete ohutusnõuete killustatuse mitmete erinevate ELi õigusaktide vahel. See on tekitanud regulatsioonis lünkasid, vastuolusid ja kattuvusi, põhjustades segadust nii ettevõtjate kui ka turujärelevalveasutuse seas.
Turujärelevalve määruse eelnõuga tuuakse turujärelevalvet puudutavad sätted ühte õigusakti kokku, tegemata vahet tarbijatele ja muudele kasutajatele mõeldud toodetel ning ühtlustatud ja ühtlustamata toodetel.