Uuring: Eesti maksejõuetusmenetlused on liiga pikad

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikantselei ja justiitsministeeriumi tellitud ning ASi Pricewaterhousecoopers Advisors poolt läbi viidud uuringu kohaselt on Eesti maksejõuetusmenetlused liiga pikad ning lõpevad liiga sageli võlausaldajate jaoks tulemusetult.

Uuringut esitlenud AS Pricewaterhousecoopers Advisors'i juhtivkonsultandi Aaro Hazaki sõnul saab tulemuste kohta kokkuvõtlikult öelda, et pankrotimenetlused algavad tihtipeale alles siis, kui äriühingul pole enam vara, mille arvelt kohustusi katta saaks.

Eestis on alates 2004. aastast menetletud 3048 juriidilise isiku pankrotti, 462 füüsilise isiku pankrotti ja toimunud 153 saneerimismenetlust.

Ligi 70 protsenti juriidiliste isikute pankrotimenetlustest lõppeb uuringu kohaselt raugemisega. Hazak märkis, et pankrotiavaldused esitatakse liiga hilja, kui äriühingust pole enam midagi päästa. Samuti ei tunneta ettevõtete juhtkond vastutust pankrotiavalduse esitamiseks.

Uuringu kohaselt kestab juriidilise isiku pankrotimenetlus avalduse esitamisest kuni esimese raugemiseni keskmiselt 94 päeva, teise raugemiseni 745 päeva. Kompromiss saavutatakse 340 päeva möödumisel avalduse esitamisest ning jaotisettepanek 462 päeva möödumisel. Füüsilise isiku pankrotimenetluse kestvus ei erine eelnevast oluliselt.

Menetlust venitavad osapoolte vahelised vaidlused, ettevõtte juhtkonna pahatahtlik tegevus, samuti ka nõuete aeglane laekumine.

Uuringu kohaselt rahuldatakse enamike jaotisettepanekuga lõppenud juriidiliste isikute pankrottide puhul alla 20 protsendi võlausaldajate tunnustatud nõuetest. Umbes pooltel juhtudel on rahuldatud nõuete maht alla 30 000 euro. Rahuldamata jäävad võlausaldajate nõuded aga 64 protsendil pankrotijuhtudest.   

Pankrotimenetluse suurimateks probleemideks on uuringu kohaselt menetluse alarahastamine ning pankrotihaldurite kompetents, mistõttu jäävad keerukamad juhtumid lahenduseta ning potentsiaalsed kuriteod tuvastamata. Samuti vajavad täiustamist regulatsioonid ja kontrollmehhanismid.

Saneerimismenetlust uurides tuvastati, et saneerimisi kaldutakse kasutama pankroti edasilükkamise vahendina ja pahatihti varade väljaviimiseks ettevõttest.

Kuni 2011. aasta lõpuni on Eestis esitatud 153 avaldust saneerimismenetluse alustamiseks, 68 protsenti avaldustest on võetud menetlusse. Nendest vaid 20 on jõudnud saneerimiskava kinnitamiseni.

«Maksejõuetusmenetlus kui pikk, mahukas ja keeruline protsess, mis hõlmab mitmeid erinevaid osapooli, alates ettevõtjast ning lõpetades kohtuga, on analüüsimise mõttes keeruline valdkond. Seetõttu on ka täna esitletud uuring oluline, andes hea sisendi edasisteks tegevusteks, kuna ministeeriumi nõunike poolt ei ole sellise mahuga analüüsi võimalik ette võtta,» ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

«Uuringu tulemustest on näha, et protsesside kiiremaks ja efektiivsemaks muutmise osas on Eestil veel üksjagu arenguruumi ning analüüs annab selle planeerimisele hea aluse. Üheks uuringu väärtuseks tuleb kindlasti pidada tehtud tööd maksejõuetusmenetluse osapooltega, mida analüüsides saavad selgemaks ka muutmist vajavad osad. Kindlasti ei ole võimalik teha muudatusi üleöö ning kiirustades, kuid muudatuste planeerimisega teeme algust juba käesoleval aastal koostöös erialaspetsialistide ja ettevõtjatega,» ütles Niklus.

Maksejõuetuse menetlemise tõhususe uuringu käigus koostati mahukas andmebaas alates 2004. aastast Eesti äriühingute ja eraisikute osas toimunud pankroti- ja saneerimismenetluse kohta. Uuring saab justiitsministeeriumile üheks lähtekohaks pankroti- ja saneerimismenetluste edasisel arendamisel.

Riigikantselei tarkade otsuste fond loodi 2008. aastal kvaliteetsemate ja analüüsidele tuginevate otsuste soodustamiseks ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Analüüsid sünnivad teadusasutuste, ülikoolide, uuringufirmade, ministeeriumide või teiste riigiasutuste ning valitsusväliste partnerite koostöös.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles