Euroopa Komisjon on sunnitud Sloveenia karmimalt käsile võtma, kuna riigi rahandusministeeriumi ja keskpanga vahel on lahvatanud konflikt, mis ähvardab takistada raskustes pankade päästmist.
Brüssel peab Sloveenia käsile võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahe kõnelustesse kaasatud euroametniku sõnutsi keeldub Sloveenia keskpank, mis vastutab finantssektori järelevalve eest, koostööst rahandusministeeriumiga.
Ühe ametniku sõnutsi «takistab» keskpank uue valitsuse katseid finantssektorit puhastada.
Keskpanga roll võib kujuneda eriliselt problemaatiliseks seetõttu, et kolm suurimat Sloveenia panka – mis kõige pakilisemalt päästmist vajavad – kuuluvad riigile. Sellest tulenevalt on tõusnud küsimused keskpanga suutlikkuse osas nende vajadusi erapooletult hinnata.
«Riigis on väga tõsine juhtimisprobleem,» ütles ametnik.
Rahandusministeeriumi kinnitusel on Sloveenia «endale Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud kohustustest teadlik» ning ei usu, riik vajaks täiendavaid meetmeid Brüsselist.
Pärast Küprose problemaatilist päästeoperatsiooni kerkis järgmiseks euroala abipaketi kandidaadiks Sloveenia – seda sealsete pankade hapruse ja valitsuse laenumurede tõttu.
Sloveenia pangad on lookas buumiajast pärit halbade laenude all. Sügav majanduslangus on kahjumeid veelgi võimendanud ning nüüd on valitsus taas sunnitud laenuasutusi rekapitaliseerima.
Läinud nädalal suutis Sloveenia valitsus küll võlakirjamüügist 3,5 miljardit eurot, kuid laenukulud olid ühed kõrgematest euroalas.
Euroametnike sõnutsi andis oksjon Sloveeniale küll hetke hinge tõmmata, kuid enesega rahuloluks polevat vähimatki põhjust.
Ametnike sõnutsi arutatakse praegu võimalust kasutada Euroopa Komisjoni värskeid volitusi kriisiriikidele reforme peale suruda.
Kõige jõulisem võimalus selleks oleks teha Sloveeniale etteheide majanduse disproportsioonide eest – mis annaks Brüsselile õiguse Sloveeniat trahvida, kui nad kiiremas korras pangandusreforme ei teosta. Seda sammu soovitab ka Euroopa Keskpank.
Majandusvolinik Olli Rehn peab tegema «majanduse disproportsioonide protseduuri» algatamise otsuse maikuu lõpuks.
Siin on aga üks tõsine «aga»: nimelt hoiatati aprillikuus ka Hispaaniat ametlikult majanduse disproportsioonide eest. Seetõttu arvatakse, et Sloveenia suhtes ei saa rakendada karmimaid kontrolle enne kui Hispaaniat kõigepealt samamoodi koheldaks – seda sammu Euroopa Komisjon aga pelgab, kartes turge ärevile ajada.
Copyright The Financial Times Limited 2013