Pealinnas tegutses kahtlast äri ajanud tööbüroo

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Töö Büroo nime all end reklaamiv ettevõte küsis igalt tööotsijalt 145 krooni, kuigi seadus seda keelab.

Eestis on mõnel töövahendusfirmal sageli kiusatus tööotsijalt oma teenuse eest raha küsida, ehkki seadus keelab selle, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.

Üks firmadest, kelle tegutsemise seaduslikes alustes on sügavalt põhjust kahelda, on näiteks OÜ Kvandelt, kes on spetsialiseerunud peamiselt vene keelt kõnelevale klientuurile.

Töö Büroo Eesti nime all end reklaamiv ettevõte on küsinud igalt tööotsijalt 145 krooni, kuid tänaseks oma asukohast Tallinnas Tartu maanteel teadmata suunas kadunud.

Kvandelti küsitud 145 kroonist 60 krooni moodustasid CV koostamine ja tõlkimine eesti ja inglise keelde.

Ülejäänud raha küsiti andmete edastamise eest tööandjale ja andmebaasidesse sisestamise eest.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste kommenteeris, et CV koostamine ei ole töövahendus. Seega võib selle eest tasu võtta, kui tööotsija ise ei ole võimeline oma CVd koostama.

Samuti võib tasu küsida CV tõlkimise eest mõnda võõrkeelde. Seega võib 60 krooni kasseerimist ehk õigustatuks pidada. Kuid seda vaid juhul, kui tööotsijalt on küsitud, kas ta on ikka kindel, et ta ise oma CVga hakkama ei saa.

Mis puudutab kõikvõimalikke muid toiminguid, mis selle 145 krooni eest sooritati, siis siin on suure tõenäosusega tegemist seadusvastase vaheltkasu võtmisega töövahenduselt.

«Tööotsija peab saama vaba töökoha andmed ilma tasu maksmata,» rõhutas Jõgiste.

Kõigele lisaks ei ole OÜ Kvandelt registreeritud majandustegevuse registris kui tööturuteenuse osutaja. Seega peaks inimesed, kes Kvandeltile töövahenduse eest maksnud, minema politseisse ja kirjutama seal avalduse.

Politseil on seadusvastase majandustegevuse puhul õigus algatada väärteomenetlus, mis võib kaasa tuua kuni poole miljoni kroonise trahvi.

Kuidas raha tagasi saada?

Ministeeriumile kaevatakse tavaliselt siis, kui inimene on lepingu sõlminud ja raha maksnud, kuid ei ole loodetud tööd saanud.

Sotsiaalministeerium saab siis ettevõtja juhul, kui too on seadusvastast tasu võtnud, ta majandustegevuse registrist kustutada. Teisisõnu, sunniviisiliselt ettevõtte tegevuse ära lõpetada.

Kuid inimese poolt töövahendusbüroole makstud seadusvastast tasu ei saa ministeerium aidata tagasi nõuda. Raha saab tagasi nõuda vaid kohtu teel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles