Võlg nõuab kiiret tegutsemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu nõuti kohtu kaudu sisse ligikaudu 100 000 inimese võlga.
Postkasti potsatanud mitmesaja või isegi mitme tuhande eurone võlateade inkassofirmalt tõstab ihukarvad püsti tõenäoliselt igaühel. Esimene impulss võib olla paber prügikasti visata, mis aga probleemi ei kaota. Pigem vastupidi – tõenäoliselt järgneb sellele õige pea kohtukutse ja kohtutäitur, kes võib arestida võlglase kogu maise vara.
Võlanõustaja Ülle Schmidt viitab maksuameti andmetele, mille järgi tahtsid kohtutäiturid eelmisel aastal arestida ligi 100 000 inimese tulumaksutagastuse, mis tähendab, et just nii paljudel olid kaelas kohtu kaudu sissenõutavad võlad. «Kindlasti on vähemalt teist sama palju neid, kelle võlad ei ole veel kohtutäituri kätte jõudnud,» kirjeldas ta võlaprobleemi ulatust Eestis.
Eksitused nimekaimudega
Kohtusse jõuavad ka need inkassofirmade vahendatud või ülesostetud võlad, mille sissenõudmisele võlgnik ei reageeri. Näiteks inimene, kes ei ela elanikeregistrisse kantud aadressil ega ole riigiportaalis eesti.ee seadnud riigiga suhtlemiseks oma ametlikku e-posti aadressi, võib oma võlanõuetest teada saada alles siis, kui kohtutäitur ta vara arestib.
Seega on esimene soovitus hoolitseda selle eest, et riigil oleks inimese õiged kontaktandmed, et probleemidega saaks tegeleda viivitamatult.
Nii võlanõustaja kui ka inkassofirmade esindajad kinnitavad kui ühest suust, et võlanõude eiramine on valikutest halvim. Ka sel juhul, kui võlateate saanu on raudkindel, et tal ei saa sellist võlga olla, või on võlanõue ebamõistlikult suur. Vigu tuleb ette, lisanõuete üle saab läbi rääkida ja kõik inkassofirmad on asjaolude täpsustamisel aeg-ajalt nõudeid tühistanud. Nõuet lihtsalt eirata pole aga kaugeltki mõistlik.
Schmidt soovitab inkassofirmalt nõude saanul esimese asjana täpselt välja selgitada, mis võlaga on tegemist: kas see on ikka sinu võlg, mis ajast see pärit on, milline oli algselt võlgu jäädud summa jmt.
«Ka mulle on inkassofirmast helistatud ja väidetud, et mul on kolm võlga: olen väidetavalt võlgu ostnud Sony televiisori, jalgratta ja jäänud võlgu telefoniteenuse eest. Aga ma tean, et mul on mitu nimekaimu – seega palusin neil asja täpsemalt uurida. Isegi võlglase sünniaeg klappis minu omaga, kuid minu kinnituse peale, et ma ei ole neid asju ostnud, asi siiski vaibus,» rääkis Schmidt.
Inkassofirmade esindajad möönavad, et vigu tuleb ette ja võlanõudeid tühistatakse, kuigi sellised moodustavad siiski vaid paar protsenti kõigi nõuete hulgast. CKE Inkasso juhatuse liikme Raul Reinsalu sõnul tunnistatakse võlanõue alusetuks, kui klient on esitanud võlgniku kohta ekslikult väärad andmed või varjanud infot: näiteks on võlg tasutud või on sõlmitud võla tasumiseks kokkulepe jne.
Julianus Inkasso juhatuse esimees Ülar Maapalu lisas, et vahel selgub, et väidetav võlgnik pole teenust saanud või on asjaolud teistsugused, kui oli teada nende kliendile. «Sellised eri arvamused tuvastataksegi menetluse käigus,» ütles Maapalu.
Seega tuleks nõude saamisel kohe nõude esitajaga ühendust võtta – soovitatavalt kirjalikult, et suhtlusest jääks maha jälg.