Sõerd: Kreeka juhtum kompab seaduste piiri

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi väitel tekitas Kreeka probleemide lahendamine uued mured, millega nüüd Küprosel rinda pistetakse.

FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond) tõdeb, et Kreekale võlakirjadelt teenitud tulu tagasimaksmine ning Küprose hoiuste maksustamine ei olnud õige samm.

Mida arvate Kreeka võlakirjade kasumi tagasimaksest?

200 miljardi euro suurune investeering Kreeka võlakirjadesse ei ole ka keskpangale riskivaba. Kui võlakirju tuleb hakata alla hindama, tuleb kahjumid kusagilt katta. Kreeka võlakirjade riske võiks kindlustada, Euroopa Keskpank võiks koos liikmesriikide keskpankadega moodustada Kreeka võlakirjade erakorralise kasumi arvelt erakorralise reservi, et tulevikus võimalikke kahjusid katta.

Kui keskpank peab reserve täiendama, jõuab küsimus valitsusteni. Ka meie keskpank ei ole välistanud, et millalgi peab valitsus keskpanga reserve tugevdama.

Jah, Kreeka võlakirjade kasum on saadud teenimatult või ebaõiglaselt, aga see oleks mõistlik panna erakorralisse reservi, et katta Hispaania, Itaalia või Kreeka võlakirjade võimalikke kahjumeid.

Keskpanga tulude tagasimaksega Kreekale kombatakse jälle piiri, mis lahutab keskpanga rahapoliitikat valitsuste finantseerimisest. Alusleping aga keelab keskpangal valitsusi otse finantseerida. Kas seda piiri on vaja uuesti kombata? Pealegi: mis sõnumi saaks sel juhul riigid, kes on hoidnud riigivõlga kontrolli all ja ajanud konservatiivset rahapoliitikat?

Kreeka esimese abiprogrammi intress on vähendatud peaaegu nullini. Eesti selles programmis küll ei osalenud. Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) esimese programmi intressimakse lükati kümme aastat edasi, laen venitati pikemaks 15 aastat. Tavaloogika järgi on sellised tingimused võrdsed raha kinkimisega.

See on ikkagi laen. EFSF ja ESM (Euroopa Stabiilsusmehhanism – toim) toimivad ärimudelina, laenatud raha edasi laenates, ega kauple kahjudega. ESM on saanud raha turult aina odavama intressiga, see võimaldab ka odavamalt raha edasi laenata. Ei EFSFis ega ESMis osalemisega ole me võtnud ülemääraseid riske.

Kas Keskerakonnal mõnes asjas õigus ka on?

Riigikogu debati sisu jätab soovida. Soome ja Saksa parlamentide debati sisu on parem, aga suuremad riigid panustavad suuremaid summasid, kuigi ka meile on see proportsionaalselt sama mõõtu küsimus. Probleem on selles, et riigikogul napib infot. Paaril korral oleme isegi Luksemburgis EFSFi juhtkonnaga kohtunud, aga need on põgusad kontaktid.

Minu meelest on väga hea, et Eestis peab abiprogrammide rahastamise otsused kinnitama  parlamendi täiskogu.

Olen nõus, et see oli õige otsus. Arutame ainult uusi abiprogramme, mida on olnud kaks: Kreeka ja Küpros. Riigikogu on sellega hakkama saanud, meie otsused ei ole takistanud euroala otsuste tegemist, aga riigikogu arutelu häirib infopuudus. Mõnikord tekib küsimus, kas mõned riigikogu liikmed üldse tahavad infot.

Aga riigikogu formaat on õige, sest küsimus ise on tähtis. Lahendame euroala põhiküsimusi ja meie riigi jaoks on garantiid väga suured.

Tagasi üles