Brüssel lasi püksirihma lõdvaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametist lahkunud majandusvolinik Olli Rehn.
Ametist lahkunud majandusvolinik Olli Rehn. Foto: SCANPIX.

Brüssel saatis esimese signaali, et on valmis lõdvendama kasinust kogu euroalas – reageerides prognoosidele, et ühisrahabloki majanduslangus tuleb pikem ja sügavam kui alles kolm kuud tagasi ennustada osati.

Majandusvolinik Olli Rehn ütles, et on nõus andma Prantsusmaale – kus ei ole tegemist terava languse vaid kasvu kadumisega – kaks lisa-aastat karmide puudujäägi-eesmärkide täitmiseks, täpselt nagu Hispaanialegi.

Kuna aasta armuaega anti ka Hollandile, on tekkinud olukord, kus kolmel euroala viiest suurimast majandusest lubatakse püksirihmadega lõdvemalt ümber käia.

Eurokriisi puhkedes võeti vastu reeglid, mille kohaselt kõik kolm pidid tänavu oma eelarvepuudujäägid 3 protsendi piiresse tooma (SKTst) – trahvi ähvardusel.

Rehni poolt avaldatud värskete andmete valguses sõidavad aga nad kõik oma eesmärkidest suure kaarega üle.

Euroala suuruselt kolmas majandus Itaalia täidab eemärgi ülinapilt, saavutades puudujäägiks 2,9 protsenti.

Prantsusmaale pakutavad kaks armuaastat on seda üllatavamad, et riik ise on ainult ühte aastat juurde anunud ning mõned Saksa ametnikud – eriti Bundesbankist – on avalikult protesteerinud eelarvereeglite lõdvendamise vastu, mis alles äsja heaks kiideti.

Kuid Rehn ütles, et süveneva majanduslanguse tõttu poleks tark sundida Pariisile peale selliseid karme kärpeid, mis puudujäägi 2014. aastaks ELis kohustusliku 3 protsendi piiresse tooksid (praegu prognoositakse Pariisile antud aastaks 4,2-protsendilist eelarvedefitsiiti).

Rehn langetas ühtlasi kogu euroala majandusväljavaateid, prognoosides nüüd blokile tervikuna tänavuseks 0,4-protsendilist majanduslangust.

Kolmeaastasest kasinusest hoolimata tõuseb euroala riigivõlg raketina: tuleval aastal püstitatakse 96 protsendiga SKTst euroajastu rekord.

Riikidest «juhib» Kreeka 175 protsendiga. Sümboolse 120 protsendi läve ületavad tuleval aastal ilmselt veel Itaalia (132 protsendiga), Portugal (124), Küpros (124) ja Iirimaa (120).

Copyright The Financial Times Limited 2013

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles