Töötajatele ei piisa ainult heast palgast, vaid nad tahavad ka vabadust

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noored töötajad tahavad ise otsustada, millal ja kuidas nad töötavad.
Noored töötajad tahavad ise otsustada, millal ja kuidas nad töötavad. Foto: SCANPIX

«Õiglasest ja konkurentsivõimelisest palgast alati ei piisa. Vabadus on uuele põlvkonnale väga oluline,» ütles CPD Arenduskeskuse tegevjuht Klaas-Jan Reincke.

Tema sõnul erineb noorte töötajate põlvkond oluliselt varasematest. Nad tahavad kõike ja korraga, neil võib olla 2-3 töökohta üheaegselt, nende karjäär on kui kaleidoskoop, mis tähendab, et ei liiguta traditsioonilisel karjääriredelil. «On tavaline, et töötades kellegi juures, on neil endil veel oma väike äri ja ka hobi, millega nad väga süvitsi tegelevad,» kirjeldas Reincke. «Kui tööandja üritab kõike seda raami panna, siis see ei õnnestu.»

See, et tööandja on Eesti mõistes atraktiivne, ei oma Reincke sõnul töövõtjate silmis enam väga tähendust, sest väga paljud inimesed näevad oma karjääri hoopis rahvusvahelistes firmades või tahavad olla iseendale tööandjad. Viimast kinnitab ka fakt, et eelmisel aastal loodi Eestis rohkem ettevõtteid kui eales varem.  «Ehk et tuleb inimestele anda autonoomiat. See ei ole valikukoht, vaid fakt,» ütles Reincke. «Kui sa tööandjana seda ei tee, pole sa enam konkurentsivõimeline. Sinna, kus inimestele vabadust ja iseotsustamist võimaldatakse, tuleb juurde uusi ja häid inimesi ning kus seda ei tehta, sealt lähevad inimesed minema.»  

Reincke tõi välja, et paljudes riikides on tavaks saanud, et inimesed saavad ise mõjutada ka seda, kuidas nende töötulemusi hinnatakse, rääkimata sellest, et nad saavad ise valida töötegemise koha, aja, meetodi ja kriteeriumid. Samas möönis Reincke, et on olemas ka inimtüübid, kes vabadust ei hinda, vajavad just struktuuri enda ümber ning kontrolli, et nad üheksast viieni tõepoolest ka töötaksid.

Tundub mõeldamatu, et inimestele on võimalik anda autonoomiat ja iseotsustamist näiteks tootmisettevõtetes, kuid Reincke sõnul on näiteid, kus seda on edukalt tehtud. «Jutt ei käi muidugi sellest, et tehasetööline saab töötada kodunt, kuid otsustamine selles piires, et mis ajal nende meeskond töötab, on võimalik anda inimestele endile. Pole vaja, et keegi ülevalt ütleb, millistel kellaaegadel peab töötama,» sõnas Reincke. «Inimestele ei pea selliseid asju ette kirjutama ja kui see nii on, siis on see organisatsioonis mõttekoht. Taolised ettekirjutajad kindlasti tulevikus kaotavad.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles