Vajame pikaajalise vaatega ettevõtjaid

Eesti start-up ettevõte Shaka arendab nutitelefoni audioliidesesse ühendatavat tuulemõõtmisseadet, mis aitab näiteks surfajatel ja golfimängijatel saada täpset ilmastikuinfot. Lahendus võib huvitada tarbijaid üle maailma.

FOTO: swedbank

Arengufondi toel koostatud globaalsest ettevõtlusmonitooringust 2012 (GEM) selgub, et ettevõtlushuvi on Eestis suhteliselt kõrge – huvi asuda lähitulevikus millegagi päris omal käel tegelema on samal tasemel või isegi kõrgem kui Euroopa võrreldavates majandustes. Huvilistest alustab siiski ettevõtlusega iga teine ja väljakujunenud ettevõtjaks kasvab vaid iga kolmas, kirjutab Swedbanki väikeettevõtete panganduse juht Kaarel Aus.

Ettevõtlushuvi ja väljakujunenud ettevõtjate suhe ehk ettevõtja ellujäämismäär on Eestis väga madal – väiksem kui võrreldavates majandustes ja poole väiksem kui Lääne-Euroopas. Kuna Eesti osales GEMi uuringus esimest korda, on kaugeleulatuvaid järeldusi raske teha. Kas väljakujunenud ettevõtjaks kujunebki ainult iga kolmas huviline või on Eestis hiljuti ettevõtlusaktiivsus märgatavalt kasvanud ning mõne aasta pärast on meil väljakujunenud ettevõtjaid tunduvalt rohkem?

Ilmselt nii üht kui ka teist. Majandust arendavad ja töökohti loovad aga väljakujunenud ettevõtjad, mistõttu on oluline analüüsida madala ellujäämismäära põhjuseid ning leida lahendusi ettevõtluse toetamiseks.

Madala ellujäämismäära põhjused

GEMi uuringust selgub üllatuslikult, et Eestis on ettevõtlusega lõpetamise peamine põhjus vähene kasum. Ettevõtlusega alustatakse, kuna nähakse lihtsat võimalust kerget tulu teenida. Paljude alustavate ettevõtjate jaoks ei ole ettevõtlus nende kirg, põhitegevus ega peamine sissetulekuallikas. 1990ndate algusaastate suured edulood on kasvatanud alustava ettevõtja ootusi kiirele ja suurele kasumile. Tasuva palgatöö leidmisel võib ettevõtlusest loobumise otsus tulla väga kergelt. Kuue aasta eest suundusin ka mina oma esimesest toimivast ettevõttest palgatööle suurettevõttesse, kus nägin lähemas perspektiivis suuremat sissetulekut.

Eesti majanduskeskkond on aga viimasel 20 aastal märgatavalt küpsenud ja stabiliseerunud ning võtnud pikemaajalise vaate – sama iseloomuga peaks olema ka ettevõtluskeskkond. Toimiva ja püsivalt kasumit teeniva ettevõtte ülesehitamisele kulub aastaid pingutust, püsivust ja pühendumist.

Tüüpiline Eesti ettevõte on praegusel ajal siseturule suunatud ja laienemisplaanideta. Ettevõtte kasvatamise ja turu laiendamise vähene ambitsioon on aga üks põhjus, mis selgitab ettevõtte vähest kasumit. Kas on tegu ettevõtja mugavusega või hoopis oskamatusega äri kasvatada ja pikaajaliselt arendada?

Keskkonnas, kus ettevõtlusest oodatakse kiiret kasumit stiilis ratsa rikkaks ning parem enne pärastlõunat, puudub ettevõtjal pikaajaline visioon ja seega ka oskus näha pikaajalisi riske. Sellisel ettevõtjal ei ole võetud riskid läbi kaalutud ning puudub paindlikkus turuolukorra muutustele reageerida – juba esimene tagasilöök võib saada saatuslikuks.

Ettevõtlusoskus on oskus nagu iga teinegi. Kirjastasime eelmisel aastal Malcolm Gladwelli teose «Väljavalitud. Lugu edust ja edukusest». Tuginedes neuroloogide ja psühholoogide uurimustele, sõnastab Gladwell oma raamatus
10 000 tunni reegli – olenemata valdkonnast kulub oskustega meisterlikkuse tasemeni jõudmiseks ligikaudu 10 000 tundi tööd. Sama on ka ettevõtlusega – edukaks ettevõtjaks saamiseks kulub vähemalt 10 000 tundi pingutust ehk keskeltläbi viis tööaastat, kuid 2/3 ettevõtlushuvilistest annab alla juba tunduvalt varem.

Keskkond soosib pikaajalist vaadet

Praegu on hea aeg ettevõtlusega alustamiseks ning olemasoleva äri kasvatamiseks. Ettevõtte asutamine ja esimeste sammude tegemine on muudetud Eestis ülilihtsaks ning ettevõtjaid ei vaevata liigse bürokraatiaga. Kriisiaastad on möödas ning kriisist tulenevad majanduse struktuurimuutused toimunud ja sisemajanduse stabiilsus saavutatud. Majanduskasv oli eelmisel aastal 3,2 protsenti ning ka sel ja järgmisel aastal võib oodata kolme protsendi lähedast kasvu. Tarbimine on saavutanud mõnevõrra kindlama pinnase, kuigi säästmise määr on endiselt kõrge ja hõive kasv aeglustunud. Palgakasv peaks ootuste järgi jätkuma ning hinnakasv aeglustuma, mis suurendab tarbijate ostuvõimet. See kõik moodustab soosiva keskkonna pikaajalise vaatega ettevõtlusele.

Näeme, et ka väikeettevõtted on kriisiaastate hirmudest üle saanud ja hakanud julgemalt investeerima. Investeerimisotsuste tegemisel tuleb järgmisele tasemele arenemiseks vaadata senisest pikemalt ette ning panustada konkurentsivõime kasvatamisse. Väliskeskkonna riskid on jätkuvalt suured, kuid targalt tegutsedes maandatavad. Kriisiaastad näitasid, et väliskeskkonna heitlikkusest hoolimata suudavad paindlikud ja välisturule suunatud Eesti ettevõtted leida
uusi turge, laieneda, tõsta konkurentsivõimet ning selle toel ellu jääda ja areneda. Väikeettevõttel on võimalik leida oma nišitoode või -segment ning välisturgude kaudu tulusid kasvatada.

Praeguse ettevõtlusmudeli edasiarenemist pärsib tööjõupuudus. Hoolimata kõrgest töötuse määrast oleme ühtlasi lähenemas tööhõive kõrgtasemele.

Tööpuudus on struktuurne – töötud on kas vale kvalifikatsiooniga või paiknevad väljaspool suurlinnasid, tööjõudu otsivad ettevõtted asuvad aga just linnades. See olukord loob võimaluse mikroettevõtetele, kes suudavad paindlikult tegutseda vaba tööjõuga piirkondades ning pakkuda nišilahendusi kogu maailma turgudele.

Mikroettevõtluses hõivatute tase on Eestis märgatavalt allpool Euroopa keskmist, ainuüksi Euroopa keskmisele tasemele jõudmisega loome ca
40 000 uut töökohta. Vajame ettevõtjaid, kes suudavad neid töökohti luua ning pakkuda hüviseid ühtlaselt kogu Eestis. Aastatega kogunevad neil ettevõtjail kogemused ning arenevad oskused, mida on vaja selleks, et olla konkurentsivõimelised kogu maailmas. Nendest väikeettevõtjatest kasvavad välja järgmised suurtegijad, nagu Skype, Hansapank ja Krimelte. Keskkond on praegu väga soodne ettevõtlusega alustamiseks ja pikaajaliste investeeringute tegemiseks.

Kasutagem seda võimalust.

Tagasi üles