Nõrk välisnõudlus kiirendab hinnalangust
20. mai 2009, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jätkuv nõrkus maailma majanduses ning tagasihoidlik sisenõudlus avaldavad jätkuvalt survet hinnalanguseks nii sise- kui välisturul, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talitus.
Suurematest harudest jätkus kiirem tootjahindade langus toiduainete tööstuses, kus hinnad kukkusid aastaga 4,1 protsenti. Aasta tagasi oli toiduainetööstus veel kiireima hinnakasvuga tööstusharu.
Suurem odavnemine leidis aset piimatoodete tööstuses, kus hinnad on aastaga kahanenud ligi viiendiku. Lihatööstuses on hinnad aastatagusest kuue ja kalatööstuses ühe protsendi võrra kõrgemal.
Aastataguse ajaga võrreldes on hinnad enam kerkinud keemiatööstuses (8,4 protsenti) ja elektriseadmete tootmises (8 protsenti). Teistes valdkondades olid hinnad valdavalt madalamal tasemel kui eelmisel aastal samal ajal. Suurem langus on toimunud metalltoodete tootmises ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmises.
Konjunktuuriinstituudi aprillikuise küsitluse kohaselt ootas enam kui kolmandik ettevõtete juhtidest hinnalanguse jätkumist lähikuudel. Vaid 6 protsenti küsitletuist pidas võimalikuks hindade kerkimist. Suurim oli surve hinnalanguseks ehitusmaterjalide tööstuses, kus seda ootas ligi kaks kolmandikku ettevõtetest.
Lähiajal on tõenäoline seniste arengute jätkumine, hinnatõusuks oleks vaja nõudluse paranemist nii sise- kui välisturul.
Aprillis jätkus ekspordihindade langustempo kiirenemine. Need olid eelmise aasta aprillist 3,9 ja eelmisest kuust 1,1 protsendi võrra madalamad. Samas impordihindade langus aeglustus mõnevõrra, tingituna eelkõige nafta maailmaturuhinna tõusust. Märtsikuust olid impordihinnad keskmiselt 1,4 protsenti kõrgemad, kahanedes aastaga 5,6 protsenti.
Aastases võrdluses oli aprillis jätkuvalt suurim ekspordihindade langus metsamajanduses, kus see on püsinud aasta esimestel kuudel keskmiselt 28 protsenti tasemel. Nõudluse kahanemine metalli- ja metalltoodete järele on langetanud veerandi võrra ekspordihindu metallitööstuses.
Aastaga on oluliselt suutnud ekspordihindu kasvatada turbatootjad, ka ehitusmaterjalide tootmise, rõivatööstuse ning masina- ja aparaaditööstuse ettevõtted on müünud oma tooteid välisturgudel mõnevõrra kõrgemate hindadega kui aasta varem.
Nafta maailmaturuhinna tõus kergitas naftasaaduste sisseveohindu aprillis eelneva kuuga võrreldes 16 protsenti, mistõttu aastane langustempo vähenes 33 protsendini. Puidu ja puittoodete impordihinnad on kuises võrdluses viimastel kuudel stabiliseerunud, aastatagusest perioodist olid hinnad aga 14 protsenti madalamad.
Põllumajandussaaduste impordihinnad on kaks viimast kuud langenud aastases võrdluses keskmiselt 7 protsenti, metallide ja metalltoodete hinnalangus kiirenes aprillis 5-6 protsendini.
Järgnevatel kuudel väliskaubandusega seotud hindades pole suuri muutusi oodata vaatamata sellele, et naftahind kõigub, hindas ministeerium.