Valitsus lubab riigitöötajatele palgatõusu
25. aprill 2013, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus arutas teisipäeval hilisõhtuni pikaajalist eelarvekava ja Euroopa Liidu toetusraha kasutamist, ligi kümme tundi kestnud nõupidamine lõppes enne südaööd kokkuleppega.
Hinnanguliselt oli ministrite laual ligi 30 miljardi euro saatus. Üks eelarvekõnelustega tihedalt seotud allikas ütles veel teisipäeva hommikul, et kokkuleppe saavutamine kujuneb valitsuses väga keeruliseks. Seda põhjusel, et ministrite soovid ületavad eelarve võimalusi, samuti olid ministrite soovid Euroopa raha kasutamiseks mitu korda suuremad kasutada olevatest summadest.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et kommenteerib kokkulepet täna pärast seda, kui valitsus on eelarvekava ja euroraha kasutamise ametlikult kinnitanud.
Majandusminister Juhan Parts märkis, et riigitöötajate palgatõusus jõuti kokkuleppele. Lahtine on küll veel selle suurus eelolevail aastail. Tulumaksuvaba miinimumi suuruse juurde tuleb valitsus aga tagasi augustis-septembris, kui on selgunud uue aasta majandusprognoos ja selle pinnalt eelarve tulud-kulud.
«Valitsuskabineti seisukoht oli, et riigitöötajate palgatõus peab jätkuma,» ütles ta. «Numbriliselt selgub palgatõus augustis-septembris.»
Parts lisas, et maksude asjus jäädi varem teada olnud käsitluse juurde ning ka tulumaksuvaba miinimumi juurde tulevad ministrid tagasi sügisel. Nii sotsiaalminister Taavi Rõivas kui ka majandusminister Parts kiitsid saavutatud kokkulepet.
«Sõlmisime väga hea tasakaalustatud kokkuleppe, mis aitab Euroopa vahenditega majanduse struktuurseid muudatusi edasi viia,» märkis viimane. Parts lisas, et oma soove pidid kärpima kõik ministrid.
Majandusministri enda haldusalas jätkub CO2 kvoodi müügi tulude abil kortermajade, aga ka riigihoonete soojustamine. Samuti toetatakse samast allikasrohelise elektri mikrotootjaid – väikesi tuulegeneraatoreid ja päikesepaneele. Üks suuremaid algatusi saab olema biogaasi kasutuselevõtt. Samuti saavad raha väikeasulad oma kaugküttemajanduse uuendamiseks.
Euroraha kasutamise pikaajalised põhimõtted on tihtipeale üsna hoomamatud, sest sisaldavad üldiseid eesmärke, millest hiljem kujunevad käegakatsutavad projektid. Samas pidid ministrid otsustama ka enamikule inimestest üsna lihtsalt arusaadavaid asju: riigitöötajate palgatõus, tulumaksuvaba miinimumi suurus, toimetulekutoetuse suurus ja maksud.
Viimaste puhul on kindel vaid tulumaksu kahanemine ühe protsendipunkti võrra, kuid arutlusel on ka töötuskindlustusmaks ning muud tööjõu maksud. Töötuskindlustusmaksu alandamine näib olevat üsna lihtne, sest töötukassa reservid ajavad piltlikult öeldes üle ääre. Teisalt on kõrge töötuskindlustusmaksu määr abivahend, et saada riigieelarve tasakaalu. Viimane eesmärk on valitsusel juba tuleval aastal.