«Riigiasutustel on võimalus olla säästlikum, tegutsedes ühe piirkonnana ja kaasates kliente,» rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna Pärnu finantskonverentsil. Riigiasutuse efektiivsuse mõõdupuuks tõi ta jõude seisva tööminuti ehk aja, kus klienti parasjagu pole.
Maanteeameti asejuht: riigiasutused peaksid otsima rohkem säästuvõimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugna märkis, et avaliku ja erasektori vahel võib tegelikult tõmmata põnevaid paralleele – näiteks siseministeeriumi võiks käsitleda kontsernina, kus on kokku 10 000 töötajat, ohtralt tütarettevõtteid ja suur sõidukipark.
Oma ettekandes tõi Lugna välja, et avalikus sektoris on üha enam juurdumas mõtteviis, et Eesti on üks tegevuspiirkond. Kui ajalooliselt jagunesid tegevused tihti 15 maakonna ja hiljem nelja regiooni vahel, siis tänase ühe tegevuspiirkonnana käsitlemine on suurendanud avaliku sektori säästlikkust.
Veel rõhutas Lugna, et avalikus sektoris on efektiivsuse üheks olulisemaks komponendiks inimtöötund. «Efektiivsus saab tekkida, kui otsida jõude seisvat tööminutit,» sõnas Lugna. Ta tõi näiteks maanteeameti, kus kliendi puudumise korral täidavad teenindajad büroodes ka teisi ülesandeid.
Samuti tuleks jõude seisvat sõidukit kasutada väärtuse loomiseks. «Iga päev, kui auto seisab, on see kulu. Iga seisev ressurss ja toode, mis pole kasutuses, on kulu. Selle mõtteviisiga tuleb üha rohkem inimesi kaasa,» rääkis ta. Tõsi, muidugi on valdkondi, kus autopargi vähendamine või efektiivsem kasutamine pole võimalik – näiteks kiirabi- ja päästeautode puhul peab alati olema reserv ootamatuste jaoks.
Üks suurimaid võimalusi, kuidas kahanevate ressursside keskkonnas efektiivsust saavutada, on kliendi kaasamine. «Näiteks käidi varem pangas telleri juures, kuid tänapäeval sisestatakse tehingu andmed ise internetis. Selle lähenemise võttis kasutusele ka maksuamet, mis tähendab, et inimesed sisestavad ise oma maksuandmed,» rääkis Lugna.
Samuti on kuluallikaks ja mitte väärtuse loojaks tühi kabinet. Maailmas ja ka Eestis on väga palju tühjalt seisvaid ruutmeetreid, millest tuleks loobuda. «Näiteks Hollandis Microsofti kontoris rakendatakse lähenemist, kus inimestel pole oma personaalset töökohta. Hommikul tööle tulles minnakse vaba laua juurde tööd tegema. Seetõttu sai näiteks suvel puhkuse ajal ühe korruse tühjaks teha ning seal kommunaalteenused kulude kokkuhoiuks välja lülitada,» rääkis Lugna. «Sellist mõtteviisi on aga raske omaks võtta, kuna ette on nähtud kellast kellani töötamisel ja fookus on pigem kohalolekul kui tulemustel.»
Säästlikkust suurendab ka avaliku sektori tsentraliseerimine, mille näiteks võib tuua ühishanked. See võib olla tulusaks lähenemiseks just lihtsamate toodete-teenuste osas, nagu näiteks kütus ja sideteenused, kuid näiteks autohanke puhul on igal allasutusel omad nõudmised ning sellisel juhul tähendaks asutusteülene ost pigem ebaõnnestumist.