President Vladimir Putin kutsus Venemaad üles kasutama oma «mustade päevade» raha. Tulenevalt hirmust majanduslanguse ees tuleks Riikliku Heaolufondi vahenditest finantseerida pikaajalisi infrastruktuuriprojekte.
Venemaa pistab käe reservidesse
Putin tunnistas eilsel valitsuse koosolekul Sotšis, et viimased majandusnäitajad on «murettekitavad», viidates kapitali väljavoolule ja välisinvestorite poolse nõudluse langusele.
Esimeses kvartalis kasvas Vene majandus üksnes 1,1 protsenti – kõige aeglasem kasv alates 2009. aasta neljandast kvartalist.
Veebruaris oli Vene majandus aga tegelikult juba languses.
Aprilli alguses kärpis Vene majandusministeerium 2013. aasta kasvuprognoosi kolmandiku võrra: alles jäi 2,4 protsenti.
Putini sõnutsi on ta andnud valitsusele korralduse kasutada Riikliku Heaolufondi raha pikaajaliste infrastruktuuriprojektide jaoks, mis tema hinnangul on kõige kindlam viis tagada nii majanduse kui reaalpalkade stabiilne kasv.
Venemaal on kõlanud ka üleskutseid lasta eelarve suuremasse puudujääki, kuid sellele mõttele tõmbas Putin eile kriipsu peale. «On ilmselge, et üksnes eelarvemeetmetega me seda ülesannet ei lahenda, ning eelarvereeglite muutmine tooks kaasa teatud riske,» ütles Putin.
1990ndate õppetundide valguses, mil suured välisvõlad Venemaa maksejõuetusse tõukasid, on nii Putin kui peaminister Dmitri Medvedev juba pikemat aega seisukohal, et suured laenud on riigile kahjulikud.
Putini sõnutsi jääb valitsuse otsustada, kui palju raha heaolufondist välja võtta ning millele täpsemalt seda kulutada.
Analüütikud usuvad, et lõviosa rahast pannakse teede ja raudteede alla – kaks valdkonda, mis hädasti investeeringuid vajavad.
Lisaks infrastruktuuridele võib Venemaa lasta kasvu stimuleerimiseks käiku ka rahapoliitika. Juunikuus istub Vene keskpanga presidendi toolile endine Putini nõunik Elvira Nabiullina, keda peetakse inflatsiooni suhtes leebemaks kui tema eelkäijat – mis tähendab võimalikke intressimäärade langetusi.
«Tõde on selles, et majandus aeglustub kiiremini kui oleks osatud oodata,» ütles anonüümsust palunud juhtiv Moskva pankur.
«50 protsenti majandusest kuulub riigile ja nad näevad neid märke langusest iga päev. Nad ei ole rumalad. Siit ka see surve intressimäärasid langetada.»
Copyright The Financial Times Limited 2013