Soojatootjate kasumilt piir maha

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kallim küte tuleb õli- ja gaasikatlamajadest.

FOTO: graafika: Alari Paluots

Kavandamisel on seaduse­muudatus, mille rakendudes kaob umbes 50 kaugküttepiirkonda.

Eesti peaaegu kõige kallima toasoojaga asulas Kiilis 20 korteriga ühistut juhtiv Mari Volberg ütles, et elatakse kokkuhoidlikult ja arved saavad makstud. «Vanasti käis tuul majast läbi, aga praegu on fassaad soojustatud,» rääkis Volberg.

Ühistujuht tasu ei saa, lund lükkab majarahvas ise – nii maksabki Volberg oma 50-ruutmeetrise korteri eest vähem kui poeg Tallinnas, kus toasoe on küll odavam, aga muud kulud suuremad.

Volberg märkis, et mullu arutas vallavalitsus korra elanikega küttelahenduse muutmist, kuid asi ei jõudnud koosolekust kaugemale. «Küte on küll kallis, aga muru haljendab see-eest ilusti trasside peal,» ütles Volberg. «Mõelda võib sellele, et korteriühistul oleks oma katlamaja, aga meil pole raha ega energiat, et sellega tegeleda. Seda peaks ikka tsentraliseeritult tegema.»

Majandusministeerium kavandab seadusemuudatust, mis peaks andma konkurentsiametile õiguse väikeste asulate ülikallid keskküttevõrgud lammutada. Hooned peaks saama sel juhul lokaalse küttelahenduse. Hinnanguliselt võiks nii minna umbes 50 asulaga, kus ühisest katlamajast tulev soojus peaks asenduma igas hoones asuva katla või hoopis elektriküttega.

Teine lahendus odavama toasooja saamise nimel on tootjatele pakutav senisest suurem tootlus. Katlamajade omanikud võiksid hakata teenima senisega võrreldes poole suuremat kasumit. Kui praegu lubab konkurentsiamet soojatootjail teenida alla kaheksa protsendi tootlust investeeringult, siis uue korra järgi võiks see küündida 10–12 protsendini.

Samuti võib kaduda nõue, et ettevõtjad peavad pidevalt kinnitama oma soojahinda konkurentsiametis. Kui ettevõtja suudab toota soojust odavamalt kui valitsuse kinnitatud lagi, siis pole seadusemuudatuse rakendudes enam vaja pidevalt oma hinnakujundust kooskõlastada. Samuti poleks sel juhul piire investeeritud kasumi tootlikkusel.

Ettevõtjate ja majandusministeeriumi debatt käibki praegu selle üle, kuhu tõmmata hinnalagi.

Tagasi üles