Veskimägi: Bakuu võlakirjad olid hästi läbi mõeldud pettus

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Haavelit (esiplaanil) süüdistatakse investeerimiskelmusele kaasaaitamises.
Tõnis Haavelit (esiplaanil) süüdistatakse investeerimiskelmusele kaasaaitamises. Foto: Mihkel Maripuu

Harju maakohtus eile tunnistusi andnud mööblitöösturi Enn Veskimäe sõnul olid 2007. aastal müüdud Bakuu kinnisvaraarenduse võlakirjad hästi läbi mõeldud pettus ning maatükki Aserbaidžaanis polnud Gildi pankureil ja nende kaasosalistel kavaski osta.

«Gild oleks pidanud emissiooni lõpetama ja raha tagasi andma kohe, kui sai selgeks, et Aserbaidžaani kaitseministeerium ei ole valmis soovitud maatükki meile müüma,» rääkis ta kohtus.

«Aga selle asemel hakati venitama ja öeldi, et kohe-kohe saab. Rain Tamm rääkis, et Aserbaidžaanis käivad asjad teisi radu, tuleb altkäemaksu anda, kõik võtab aega. Ühesõnaga investoreid hakati lollitama,» meenutas Veskimägi.

Veskimägi ostis 2007. aasta suvel OÜ Seaside Residence Baku võlakirju ligi viie miljoni krooni ehk 300 000 euro väärtuses. Veskimägi rääkis eile kohtus, et tal ei olnud toona kohe sellist summat võtta, raha kokkuajamiseks kulus tal kaks-kolm nädalat.

Raha läks Bulgaariasse

Võlakirjaemissiooni korraldas Gild. Teenitud rahaga pidi Bakuu lähedale imekaunisse kohta 147 hektari suurusele krundile kerkima elurajoon. Investoreile lubati kahe-kolme aastaga 60–70-protsendist tootlust.

Toona tööandjate keskliitu juhtinud Veskimägi ei olnud ainus ärimees, kes naftariigist suurt tulu lootis. Nii tunnistas ajaleheomanik Hans H. Luik märtsis kohtus, et ostis OÜ Seaside Residence Baku võlakirju kolme miljoni euro eest nii, et tal polnud aimugi, kellele sihikule võetud maatükk Bakuu lähedal kuulus.

Nagu nüüd teame, polnudki investoreile lubatud maatükk müügis. Eesti ja Leedu ärimeeste indu see ei vähendanud. Kuna Gildis tegutses Bakuu võlakirjade müügiga leedulasest partner Šarūnas Skyrius, on praegu kannatajate nimekirjas ka terve hulk Leedu ärimehi. Kõigil hagid näpu vahel, kuigi raha tagasi saamise lootus on nullilähedane.

Veskimägi kinnitas eile kohtus, et teda on petetud. «Võlakirja emissiooni eesmärgiks oli ettekavatsetud pettus, mitte investorite raha kasvatamine,» ütles mees.

Oma väite tõestuseks viitas Veskimägi, et emissiooni korraldajad märkisid ise 20 protsenti võlakirjadest teiste võlakirjaostjate rahaga. Emissiooni korraldajate kapitalipaigutus oli aga tingimuseks, et võlakirja müügi saaks õnnestunuks lugeda.

Teise põhjusena märkis Veskimägi seda, et Bakuu võlakirjadega kogutud raha liikus kohe Aserbaidžaani asemel Bulgaariasse ja off-shore-firmade kontodele. Bulgaarias oli võlakirjade taga seisnud Gildil samuti kinnisvaraarendus, kust investorid kahjudega pidid lahkuma.

«Meie investeerisime Aserbaidžaani, mitte Bulgaariasse,» kinnitas Veskimägi.

Investorite suurtest lootustest annab aimu ka see, et kui peaaegu aasta pärast rahapaigutust sai selgeks, et soovitud maatükki osta ei õnnestu, otsisid emissiooni korraldanud firmat juhtinud Erki Piirsalu ja Harles Liiv Bakuu lähedal asendusmaatüki. See oli väiksem, osaliselt siiluti juba välja renditud, aga eestlastest ärimeestele meeldis ka see ja nii jätkati rahalaeva ootamist.

Kui USAs Lehman Brothers pankrotti läks ja üle maailma hakkasid asjad allamäge veerema, muutusid ka siinsed investorid murelikuks.

Veskimägi meenutas, et organiseeris endale ja Rain Tammele presidendi visiidi ajal kohtumise sealse presidendi Ilham Aliyeviga. Aseritele kohase lahkuse järgi ootas pärast kohtumist eestlasi kohe sealne majandusminister, kes lubas asjaga tegelda.

Tegeleski, ja kui aasta hiljem 2010. aasta aprillis Aliyev omakorda Eestisse visiidile tuli, siis selgus kurb tõsiasi: jah, aserid on altkäemaksu võtnud ning pole eestlastele lubatud maatükke vahendanud, kuid kogu võlakirjaemissiooniga kogutud 16 miljonit eurot pole Eestist kunagi Aserbaidžaani jõudnud.

«Istusin Aserbaidžaani majandusministriga Kadrioru lossis ühes lauas,» meenutas Veskimägi. «Majandusminister ütles, et oma sulid oleme kätte saanud, aga niisugust raha, nagu te räägite, pole kunagi Aserbaidžaani tulnud. Majandusminister soovitas otsida omade sulide seast.»

12 kadunud miljonit

Omade sulide seast otsimine viiski nii kaugele, et investeerimisfirma Gild arved arestiti ja praegu on ettevõte investeerimiskelmusele kaasaaitamise süüdistusega kohtu all.

Investeerimisfirma Gild endine omanik ja juhatuse liige Lauri Isotamm ütles reedel kohtus, et Gild langes pettuse ohvriks, nagu ka OÜ Seaside Residence Baku kliendid. «Meie olime hea mainega investeerimispank, olime nõustanud üle 100 tehingu, edukaid võlakirjaemissioone oli paarkümmend ja ükski klient ei olnud meie vastu esitanud pretensioone,» kinnitas Isotamm.

Gildi juhitud investeerimisskeemis kaotasid investorid 12 miljonit eurot. Kohtu alla antud Erki Piirsalu süüdistatakse investeerimiskelmuses, Tõnis Haavelit, Harles Liivi ja Šarūnas Skyriust ning ASi Gild Financial Advisory Services kelmusele kaasaaitamises.


Petta saanud ärimehed

OÜ Seaside Residence Baku võlakirju märkis 2007. aasta juulis hulk tuntud ärimehi eraisikutena või oma firma kaudu.

Suuremad investorid:

• Marcel Vichmann    4 000 000 €

• Hans H. Luik     3 000 000 €

• Aivo Kuldmäe     700 000 €

• Hannes Allik     678 000 €

• Veikko Toomere     640 000 €

• Kristjan-Thor Vähi     600 000 €

• Veljo Madiberg     300 000 €

• Eve Urbas     300 000 €

• Enn Veskimägi     300 000 €

• Peeter Kukk     250 000 €

• Maido Kiviorg     200 000 €

• Hede Truusa     100 000 €

Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles