Valitsus jätkab kärpearutelu teisipäeva õhtul
Täiendatud 20.51!

Vaade vabariigi valitsuse hoonele ehk Stenbocki majale.

FOTO: Peeter Langovits

Tänasel kabinetinõupidamisel vaatas valitsus täiendavalt läbi eelarvepositsiooni parandamise võimalusi nii riigi tulude suurendamise kui ka vähendamise osas, uuesti koguneb valitsus tänavuse eelarve tasakaalustamist arutama homme kell 17.

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles pärast kaks tundi kestnud kabinetinõupidamist BNSile, et koosolekul tehti palju sisulist tööd ning arutati läbi kõik võimalikud kärpekohad.

«Eks fraktsioonid nüüd lähevad ja mõtlevad,» märkis ta.

Laari sõnul leidis põhimõttelist toetust näiteks reformierakondlasest justiitsminister Rein Langi pakutud eelnõu avaliku teenistuse palkade vähendamiseks vajalike õiguslike mehhanismide loomiseks.

«Seal on veel väiksemaid märkusi, aga sellega minnakse edasi, mis on samuti oluline kokkulepe, mida meil veel mõnd aega tagasi ei olnud,» ütles ta.

Laari seisukohale, justkui oleks eelnõu põhimõtteliselt toetatud, vaidles vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor, kelle sõnul otsustati seda arutada alles siis, kui eelarvekärped on tehtud.

Laari sõnul on peamine, et arutelu taas käib, kuna eelarvekärpe tegemine on praegu kõige tähtsam.

«Paljud muud otsused sõltuvad sellest, millises koosluses ja millise tõhususega on kärbe reaalselt teostatav,» lausus ta.

Tema kinnitusel tuleb meeleheitlikult üritada lisaeelarve neljapäeval riigikokku viia, sest vastasel juhul ei jõua parlament seda kevadise istungjärgu jooksul menetleda ning kokku tuleb kutsuda täiendavad istungid.

Valitsuse pressiesindaja ütles BNSile, et valitsuskabinet arutas teiste teemade seas näiteks tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmist, mis tooks eelarvesse 480 miljonit krooni. Samuti oli kõne all pensionide tulumaksuvabastuse vähendamine ja töötavate vanaduspensionäride täiendava tulumaksuvabastuse kaotamine, piirikaubanduse piiramine, õppelaenuintresside tulumaksutagastuse lõpetamine ning muude mittemaksuliste tulude saamine.

«Poliitilisi kokkuleppeid selles osas siiski ei sündinud,» lausus ta.

Ilmselt kogemata saadeti ajakirjandusele ka valitsuses arutlusel olnud teoreetilised arvutused. Pensionäre puudutas näiteks järgmine konspektiivselt kirja pandud lõik.

«Pensionide tulumaksuvabastuse vähendamine, 3000 2250-le 1. juulist 120 miljonit; 2011 aastal 240 miljonit. Pensionide tulumaksuvabastus langeks 5250 kroonilt 4500 kroonile. Keskmine vanaduspension väheneks 4750-lt 4700-le. Kaotada täiendav tulumaksuvabastus töötavatelt vanaduspensionäridelt. 2009. aasta veebruaris oli Eestis 53 000 töötavat vanaduspensionäri. Nende inimeste keskmine pension oli ca 5120 krooni, pensionär kaotab 630 krooni kuus. Mõju eelarvele 1. juulist 200 miljonit krooni, 2011. aastal 400 miljonit krooni.»

Rahandusminister Ivari Padari sõnul oli siiski tegemist vaid teoreetiliste võimaluste ja arvutustega, mille osas pole sündinud poliitilisi kokkuleppeid.

Padari hinnangul oli valitsuskabinetis teatud edasiliikumist, kuid ta viitas Eesti Raadio uudistes taas sotsiaalministeeriumi ja haridusministeeriumi kärpeprobleemidele.

Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses, vahendas valitsuse pressiesindaja.

Aprillis langetas valitsus otsuseid 2,5 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustas teise pensionisambasse sissemaksete külmutamine.

18. veebruaril esitas valitsus riigikogule lisaeelarve, mille aluseks olevad otsused parandasid valitsussektori eelarvepositsiooni kaheksa miljardi krooni võrra.

Tagasi üles