Finantsjuht: Austrias on naisjuhina isegi lihtsam läbi lüüa

Üheks selliseks varjatud võtteks on algse müügihinna suurendamine enne allahindlusprotsendi määramist. Selliselt toimides on võimalik näidata suuremat allahindlusprotsenti ning "vana" hinna kunstlikku paisutamist ei pruugi keegi märgata. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Paberi ja tselluloosiga tegeleva Heinzel Holding GmbH finantsjuht Riia Sillave märkis Pärnu finantskonverentsil, et finantsjuhtimine on tulevikus palju laiem ning võib hõlmata ka keskkonna, energia ja ärieetikaga seotud teemasid.

Viini peakontoris resideeriv Sillave käsitles oma ettekandes finantsjuhi väljakutseid. Tema sõnul on kontsernides valdavalt kahte tüüpi finantsjuhtimist. Tsentraliseeritud juhtimiskultuuriga ettevõtetes on grupi tasandil kõik finantsteenused kaetud ning ettevõtte üksustes väga palju finantsjuhtimise teemadega ei tegeleta. Detsentraliseeritud kontsernis on antud erinevad funktsioonid erinevate ettevõtete kätte. See pole laialt levinud struktuurivorm, kuid see toimib efektiivselt, sest suhtlus erinevate ettevõtete vahel on väga tihe.

Sillave sõnul on Kesk-Euroopa kultuuriruumis on finantsjuht tüüpiliselt keskealine meesterahvas. «Asudes ametisse Ida-Euroopast päris naisena, tekitas see grupi sees väikese plahvatuse,» rääkis Sillave. «Austria maskuliinses äriseltskonnas on võrreldes Eestiga isegi kergem läbi lüüa, sest meesjuhid vaatavad naisjuhte galantse viisakuse ja austusega.»

Eristades finantsjuhi rolle strateegilise planeerimise juures, nentis Sillave, et finantsjuhil võib olla neli rolli. «Ta võib olla finantsekspert, kes toetab strateegia väljatöötamist, pakkudes tuge numbrite vallas. Teiseks võib ta olla nõustaja, kes annab ettevõttele ette finantssuunad, mis toetavad strateegiat. Kolmandaks võib ta olla moderaator, kes juhib protsesse. Neljandaks on strateeg, mis viitab pigem sellele, et ettevõttes on võimuvaakum või puudub tegevjuht,» rääkis Sillave.

Finantsjuhtimise valdkond on muutunud järjest laiemaks, mis tähendab, et enam ei tegeleta üksnes plaanide koostamisega, vaid rohkem näiteks keskkonna ja energia teemadega. Täna on väga vähe räägitud ka ärieetikast, mis kindlasti lähiaastatel tähtsamaks muutub.