Hinda minev põllumaa meelitab ligi ärimehi
17. aprill 2013, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvav nõudlus maatulundus- ehk põllumaa järele on aktiivseks muutnud investorid, kes näevad maa kokkuostus head võimalust saada renditulu ning hiljem maa mitmekordse juurdehindlusega maha müüa. Seesugune äri paneb aga muretsema põllumajandusministri.
«Põllumaa kokkuostmise huvi on selgelt näha. Viimastel aastatel on põllumaa hind kõvasti kasvanud. Mitte väga kaua aega tagasi maksis hektar 400–500 eurot, täna juba vähemalt neli korda nii palju,» märkis OÜ Estonia osanik Jaanus Marrandi, lisades, et põllumaa kallineb kindlasti ka tulevikus.
Sellele on panustanud ka ärimees Aivar Berzin, kelle Vestman gruppi kuuluv AS Põlluvara on firma juhi Vello Teori sõnul ostnud Eestis kokku umbes 12 000 hektarit põllumaad. «Meie ostame peamiselt oma kinnistute lähedale ja rendime selle põllumeestele välja. Ise kasvatame Viljandi lähedal lambaid ja tegeleme maheteravilja tootmisega, aga peamine on väljarentimine,» rääkis Teor.
Firmajuhi sõnul on võimalus põllumaaga teenida väga suur, kuna maa hind ja seega ka rendihind aina kasvavad. «Praegu on olnud maaharijatele mitu head aastat järjest. Teraviljal on hea hind ning saagikus on olnud üle keskmise. Toitu jääb aina vähemaks ja inimeste arv kasvab,» selgitas ta.
Põllumaa müügihind ulatub Teori sõnul 1500 eurost kuni isegi 3000 euroni hektari kohta ning rendihind sama ühiku kohta jääb 100 euro kanti.
AS Põlluvara teenis juba 2011. aastal 2,5 miljoni eurose käibe juures ligi 1,2 miljonit eurot kasumit.
Maa kallinev hind põhjustab meelehärmi aga põllumajandusministeeriumile ja seda juhtivale Helir-Valdor Seedrile, kelle hinnangul võiks põllumaa olla ikka põllumeeste, mitte väljarentijate käes.
Ministri väitel on põllumaaga seoses Eestis kaks probleemi: see, et igale põllumaale võib teha suvalise kinnisvaraarenduse, ja see, et mõned ettevõtted lihtsalt niidavad oma põllumaad ega kasuta seda tootmiseks. Mõlemal juhul piiratakse põllumaa kättesaadavust neile, kes sel midagi kasvatada tahaksid.