Playtech: välistööjõu Eestisse toomise protsessi kiirenemisest on abi
16. aprill 2013, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaalaste Eestisse tööle toomine muutub seadusemuudatuse jõustudes kiiremaks, endiselt valmistab aga probleeme viivitus välismaalaste sisserände kvoodi kinnitamisel, ütles Playtech Estonia OÜ juht Kaari Simson.
«Eelkõige peaks see protsess muutuma märgatavalt kiiremaks, mis on suureks abiks,» ütles Simson BNS-ile. «Kui nüüd saaks sisserände kvoodi kohe aasta alguses kinnitatud ja aasta lõpus vajadusel kiiresti suurendatud, väldiks see pause meie värbamisprotsessis.»
Hetkel on Playtechil Simsoni sõnul Tartu ja Tallinna kontorite peale kokku tööl 45 välismaalast, mis on umbes seitse protsenti ettevõtte töötajaskonnast. «Kasvuvajadused on meil jätkuvalt suured ja Eesti väiksusest tulenevalt on mõne valdkonna spetsialiste siit ka keeruline leida,» ütles Simson.
«Eestis leiduvate IT-spetsialistide arv ei vasta juba praegu IKT-sektori kasvuvajadustele. Me ei piiritle ennast spetsialistide otsingul Eestiga ja seega otsime sobivaid inimesi ka väljastpoolt,» rääkis Simson.
Praegu võib võõrtööjõu toomine Eestisse võtta Simsoni sõnul vahel mitu kuud aega ja lisaks eeldab see häid teadmisi dokumentidele esitatud nõuetest. «Traditsiooniliselt valmistab iga aasta alguses probleeme viivitus välismaalaste sisserände kvoodi kinnitamisel,» lisas ta.
«Kavandatud seadusemuudatuse rakendudes lihtsustub teataval määral värvatavate perede kaasakolimine välisriigist. Lihtsustamine on kahtlemata õige tee ning julgustab Eesti ettevõtteid konkurentsivõime kasvatamiseks värbama tippspetsialiste ja eksperte ka mujalt,» ütles Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik BNS-ile.
Kuna Eesti Energia tegutseb lisaks Balti riikidele ka Jordaanias, USA-s ning Frankfurdis, värbab ettevõtte oma töötajaid rahvusvaheliselt. «Põhikohaga on meie ettevõttes tööl ligikaudu 50 töötajat väljastpoolt Eestit,» ütles Vennik.
Lisaks töötab ettevõttes Venniku sõnul näiteks hangete kaudu arendusprojektidel märkimisväärne hulk mujalt pärit ehitajaid ja insenere. «Meie spetsialiseerunud tööjõuvajadus on tulevikus kasvav ning kuna valdkonna järelkasv Eestis on piiratud, ei saa välistada ka värbamist välismaalt. Tööjõudu otsime sealt, kus meile sobiva kvalifikatsiooniga inimesi leidub,» rääkis Vennik.
«Samas alustame ikka Eestist ning veendume esmalt selles, kas sobiv töötaja oleks võimalik leida kodumaalt. Välismaalaste värbamisega kaasneb hulga paberitööd ning samuti on vaja hoolitseda nende lõimumise ning igapäevaelu sisseseadmise eest,» selgitas ta.
Siseministeerium esitas möödunud nädalal justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks välismaalaste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on soodustada välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekut.
Eelnõuga nähakse ette võimalus vormistada lühiajaliseks Eestis töötamiseks antav viisa kas lühiajalise või pikaajalise viisana. Lihtsustatud korra kohaselt nähakse ette erisus, et välismaalane võib Eestis tööle asuda kohe samast päevast arvates, kui tööandja on välismaalase Eestis töötamise politsei- ja piirivalveametis registreerinud välismaalase tööle võtmisest teavitamise teel.
Kui välismaalane on tööle asunud lühiajalise Eestis töötamise registreerimise alusel, luuakse eelnõuga lisaks võimalus lihtsustatud korras minna lühiajaliselt töötamiselt üle töötamisele elamisloa alusel. Lisaks nähakse ette ka meetmed, mis soodustaksid välismaalaste kohanemist Eestis
Seadusemuudatus on planeeritud jõustuma tänavu 1. septembril.