Hansson: Eesti kohanemine kriisiga oli paratamatus

Ardo Hansson

FOTO: Peeter Langovits

Eesti kohanemine kriisiga oli paratamatu, sest erakapitali sissevool lõppes järsult ja sellele järgnes kapitali suuremahuline väljavool, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson üleeile oma värsket uurimust tutvustades.

«Ega meil palju manööverdamisruumi polnud. Oleksime võinud samuti pöörduda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole,» lausus ta, viidates Lätile, kes oli seda teed läinud.

Balti riikide eelmist majandustsüklit iseloomustab äärmine volatiilsus. Kriisieelne buum neis maades oli suurem kui tavaline majandusbuum. 2000–2007 oli Balti riikide keskmine majanduskasv kaheksa protsenti aastas. Majanduskasvu peamiseks mootoriks oli kapitali kiire sissevool, mis toimus peamiselt pankade kaudu.

Kapitali sissevoolu toetas tugevasti optimism nii regiooni väljavaadete suhtes kui ka globaalne krediidi likviidsus ja riskide alahindamine. Enne kriisi ulatusid väliskapitali netovood enam kui 20 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Kriisi puhkedes muutus olukord järsult, kapitali sissevool asendus kiire väljavooluga ja pangad keerasid krediidikraanid täielikult kinni.

Aasta tagasi kirjutas rahandusministeerium, kuidas kolm kohalikku panka keeldusid keerulises majanduslikus olukorras riigile laenu andmast, küll aga saadi laen Swedbankist. Äripäev spekuleeris, et meie riigi päästjaks võis olla Erkki Raasuke, kes oli just kaks kuud varem asunud Swedbank Grupi finantsjuhiks.

Balti riikide väiksusest ja avatusest tingitud volatiilsus avaldus ülikiires majanduskasvus buumi ning sügavas majanduslanguses kriisi ajal. Majandustsükli tipust põhjani kukkus Leedu majandus 15,8, Eesti 19,6 ja Läti majandus 24,6 protsenti võrrelduna näiteks Portugali 8,3-, Iirimaa 10,7- ja Kreeka 21,9-protsendilise langusega.

Küprose sisemajanduse kogutoodang on tipuga võrreldes vähenenud vaid 4,1 protsenti. Tõsi, kõikides viimati nimetatud riikides, lisaks ka Hispaanias ja Itaalias, majanduslangus jätkub, mis tähendab, et lõplikud protsendid tulevad neil praegustest suuremad.

Sügavale majanduskriisile vaatamata on viimase 12 aasta majanduskasv olnud Balti riikidel teistest riikidest märgatavalt kiirem. Alates 2000. aastast on Eesti majandus kasvanud 61,7, Läti majandus 62,3 ja Leedu majandus 70,5 protsenti võrrelduna näiteks Soome majanduse 21-protsendilise kasvuga tosina aasta jooksul.

Hansson tutvustas üleeile enda ning rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveeri koostöös valminud analüüsi, milles võrreldi Eesti, Läti ja Leedu ning Iirimaa, Kreeka ja Portugali majanduse kriisijärgset kohanemist.

Tagasi üles