Riigikohus ennistas tööle maksuameti infosüsteemi kuritarvitanud halduri

Foto: Margus Ansu / Postimees

Riigikohus rahuldas maksuhalduri kaebuse ning ennistas ta tööle maksuametisse, kust ta vallandati infosüsteemis tema töösse mittepuutuvate päringute tegemise ning dokumentide tütrele edastamise eest.

Riigikohus tunnistas oma otsusega seadusvastaseks maksu- ja tolliameti peadirektori 2011. aasta 1. novembril välja antud käskkirja, millega haldurile määrati distsiplinaarkaristus ja ta vabastati teenistusest. Kohus otsustas halduri teenistusse ennistada ning mõista ametilt teenistujale välja tasu tema sunnitult puudutud aja eest. Samuti tuleb maksuametil tasuda kohtumenetluskulud kokku 3227 eurot.

Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektor alustas 19. oktoobril 2011 distsiplinaarmenetluse ametniku V. L. suhtes seoses sisekontrolli osakonna avastusega, et ametnik oli teinud ameti infosüsteemis tema ametiülesannetega mitteseotud päringuid ning edastanud sealt saadud dokumente väljapoole. Ametniku seletuse kohaselt saatis ta ühe maksukohustuslase advokaadist esindaja koostatud dokumendi näidiseks oma tütrele, kuidas koostada vastuväiteid tütre abikaasa suhtes koostatud kontrollaktile.

Sellist tegu käsitas ameti peadirektor töökohustuste jämeda rikkumisena ning ametnik vabastati karistuseks teenistusest.

Teenistuja kaebas otsuse kohtusse, kuid nii Tallinna halduskohus kui ringkonnakohus jätsid selle rahuldamata.

Riigikohtusse kassatsiooni esitades tõi ametnik esile, et teda ei teavitatud nõuetekohaselt distsiplinaarmenetluse alustamisest ning menetluse läbiviimisel polnud tõhusalt tagatud tema õigus olla ära kuulatud. Samuti ei alustatud menetlust hoopis mitte selle teo uurimiseks, mille eest talle juurdluse tulemusena karistus määrati. Seda, et kaebajale heidetakse ette ka tegu, mille eest lõpuks karistus määrati, sai ta teada juba käimasoleva menetluse ajal.

Talle esitati nimetatud sündmuse kohta küsimusi, kuid ei teatatud, et tegu on distsiplinaarmenetluse esemega ja tagajärjeks võib olla teenistusest vabastamine. Samuti ei tutvustatud talle distsiplinaarmenetluse tulemusi. Samuti leidis V.L., et karistus ei ole proportsionaalne selle teoga.

Lisaks oli karistatavat tegu tõendatud tema e-kirjade väljavõttega, mis on lubamatu tõend, sest selle kogumisel on riivatud isiku õigust sõnumi saladuse kaitsele. Ka ringkonnakohus möönis, et kaebaja e-kirjade võtmine distsiplinaarasja juurde oli õigusvastane.

Jämedale rikkumisele ei pea järgnema rangeim karistus

Riigikohtu kolleegium märkis otsuses, et isegi juhtudel, kus seadus näeb põhimõttelise võimalusena ette teenistusest vabastamist, ei pea see olema automaatne tagajärg ka teenistuskohustuste jämeda rikkumise puhul. Iga kord peab karistuse määraja seda eraldi põhjendama, mis asjaoludel just selline karistus valiti.

Teenistuja V.L vabastamise käskkirjas olev ülemuse iseloomustus töötaja kohta («Tööülesanded on üldjuhul täidetud õigeaegselt. Talle pakub rohkem huvi kontrolli­protsess kui analüüs, kuid kontrollitulemuste vormistamine ei ole tema tugevaim külg. Kaas­kolleegidega on tal läbisaamine hea ja kui oskused lubavad, on ta ka abivalmis.») ning maksuameti põhjendus karistuse valiku osas ei ole aga riigikohtu kolleegiumi hinnangul olnud piisavad.

«Käskkirja põhjendustest ei selgu, kas ja kuidas kaebaja iseloomustus on mõjutanud karistuse valikut,» märkis riigikohtu kolleegium.

Seetõttu leidis riigikohus, et tehtud on kaalumisviga, mistõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ning tuleb tühistada.