Selle aasta 1. septembrist on ettevõtjatel lihtsam välismaalt tööle võtta tippspetsialiste – kuni seni võttis asjaajamine 3-6 kuud, kuid edaspidi peaks pabermajandusega hakkama saama nädala jooksul.
Välismaalt Eestisse tööle – senisest kiiremini ja koos perega
10. aprill 2013, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaubanduskoda on korduvalt juhtinud riigi tähelepanu sellele, et kehtivad reeglid ei soodusta kõrgelt kvalifitseeritud välismaalaste ja ka välisüliõpilaste tulemist Eestisse, kirjutab kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist tänases kaubandus-tööstuskoja Teatajas. Näiteks tippspetsialisti töölevõtmiseks kulub praegu 3-6 kuud. Lisaks ajakulule on välismaalase elamisloa taotlemise protsess rahaliselt kulukas ja keeruline ning vähepaindlik. Eelnevalt nimetatud probleemide leevendamiseks soovib siseministeerium teha mitu muudatust välismaalaste seaduses.
Kõige olulisemaks muudatuseks võib pidada välismaa tippspetsialisti töölevõtmise lihtsustamist. Eelnõu kohaselt võib tippspetsialist asuda Eesti ettevõttes tööle, kui tal on lühiajaline viisa (praegu nõutakse pikaajalist viisat, mida saab taotleda ainult Eesti välisesindusest) ning tööandja on teavitanud politsei- ja piirivalveametit välismaalase töölevõtmisest. Kui need tingimused on täidetud, lubatakse välismaalasel juba lihtsustatud korras (nt vaja ei ole töötukassa luba) taotleda Eestis elamisluba töötamiseks.
Praegu peab välismaalane minema elamisloa taotlemiseks mõnda Eesti välisesindusse, näiteks Eesti saatkonda Riias. Eelnõu võimaldab ka tippspetsialisti pereliikmetel (abikaasa, alaealised lapsed) taotleda elamisluba tippspetsialistiga samadel tingimustel. Samas tuleb rõhutada, et eelnevalt kirjeldatud välismaa tippspetsialisti tööle võtmise kord kehtib eelnõu kohaselt ainult tingimusel, et Eesti ettevõte on usaldusväärne ning maksab välismaalasele vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka.
Siiski muudetakse eelnõuga välismaalase palkamine mõnevõrra lihtsamaks ka nendele ettevõtetele, kellel ei ole võimalik maksta välismaalasele vähemalt kahekordset Eesti keskmist palka. Näiteks ei pea ettevõte tulevikus läbi viima kolmenädalast konkurssi vajamineva töötaja leidmiseks Eestis, vaid saab kohe taotleda töötukassalt luba välismaalase töölevõtmiseks. Lisaks võimaldatakse välismaalasel töötada Eestis mitme ettevõtte heaks. Eelnõus on öeldud, et kui üks ettevõte juba tasub välismaalasele vähemalt 1,24 kordset Eesti keskmist palka, siis teisel ettevõttel puudub nii suure tasu maksmise kohustus.
Eelnõuga lubatakse elamisluba töötamiseks taotleda Eestis ka nendel välismaalastel, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, kuid kellele ei maksta kahekordset keskmist palka. Muudatustega soovitakse lihtsustada ka Eestis õppivate välisüliõpilaste töötamist.
Eelnõu kohaselt lubatakse välisüliõpilastel Eestis töötada ilma tööloata, praegu on loa olemasolu teatud juhtudel vajalik. Lisaks antakse eelnõuga välismaalasele võimalus jääda pärast õpingute lõppu kuni pooleks aastaks Eestisse töö otsimise eesmärgil. Kui ettevõte otsustab tööle võtta Eestis bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi omandanud välismaalase, siis eelnõu kohaselt ei pea ettevõte täitma töötukassa loa ega 1,24-kordse palgakoefitsiendi nõuet. Selline erand kehtivas seaduses puudub.