Nagu näitavad Euroopa Keskpanga poolt eile avaldatud andmed, olid Küprose majapidamised alles 2010. aastal euroalas jõukuselt teisel kohal, jäädes alla vaid rikkale Luksemburgile. Sakslased olid statistiliselt bloki kehvikud.
Küproslased on euroalas ühed jõukamatest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõenäoliselt tekitab uudne uurimus nördimust nii Saksamaal kui teistes rahaliidu põhjapoolsemates liikmesriikides, kes kogevad endi õlul kohustust võlaikkes Küprost, Kreekat, Hispaaniat, Portugali ja teisi ülal pidada.
EKP uuringu kohaselt oli Küprose majapidamiste keskmine netojõukus 267 000 eurot, sakslastel – kes platseerusid kõige alumisele pulgale – aga vaid 51 000 eurot.
Uuringus kasutatud andmed pärinevad aastast 2010.
Suurt rolli mängib antud statistikas tõsiasi, et väga vähesed sakslased – vähem kui pooled – on oma kodude omanikud. Hispaanias ja Küprosel on vastav protsent 80 ja 77.
Oma rolli mängivad ka majapidamiste erinevad suurused, eluasemehinnad, võlatasemed ja oma firmat omavate majapidamiste arv.
Uuringu käigus küsitleti 62 000 majapidamist.
EKP tunnistab, et tulemused ei kajasta riigi- ega erapensioneid, mis on riigiti väga erinevad ja puudutavad suuri summasid – kuid mida inimestel on intervjuude kontekstis raske hinnata.
Ühtlasi selgus uuringu käigus, et majapidamistel on väga vähe investeeringuid aktsiates või võlakirjades.
96 protsenti euroala majapidamistest hoiab raha pangakontidel, 60 protsenti omavad omaenda eluaset. Kuid vaid 5-12 protsenti hoiavad võlakirju, aktsiaid või muid osakuid.
Väärtpabereid omavad valdavalt vaid kõige rikkamad.
EKP rõhutab, et majapidamised, mis on omadega plussis, peaksid kindlasti omama vähemalt aktsiaid – mitmekesistamise mõttes ning pidades silmas seda, et aktsiatelt saab võrredes teiste investeeringutega eeldatavasti rohkem tulu.
Aktsiate omamise taseme väljaselgitamine – koostöös riikide statistikaametite ja keskpankadega – oligi EKP uuringu tegelik eesmärk.
Pank loodab nende andmete abiga näha ette hädasid nagu varamullide teket või ekstreemseid võlatasemeid – enne kui neist saavad süsteemsed probleemid.
Analoogilisi uurimusi plaanitakse korrata iga kolme aasta tagant.
Uuirngus osalenud Saksa Bundesbank avalikustas osa andmeid juba märtsis, osutamaks erinevustele sakslaste ning itaallaste ja hispaanlaste jõukuses.
Iirimaad ja Eestit EKP esimene uuring ei puudutanud.
Copyright The Financial Times Limited 2013