Analüütikud: eurotsooni võlakriis on hakanud Eestit tuntavalt mõjutama
9. aprill 2013, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
LHV Panga ja Nordea Panga analüütikute sõnul on majanduslanguses olev eurotsoon hakanud Eesti majandust tuntavalt mõjutama ning ekspordi väljavaadete paranemist lähikuudel ei ole alust oodata.
«Kuigi ühe kuu, eriti aga lühikese veebruari väliskaubanduse mahtude põhjal põhjapanevaid järeldusi teha ei saa, tuleb viimase kolme kuu näitajate põhjal siiski tõdeda, et retsessioonis olev eurotsoon on hakanud üha enam ka meie majandust tuntavalt mõjutama,» ütles LHV Panga majandusekspert Heido Vitsur BNS-ile.
«Kui kuni möödunud aasta novembrini kasvas Eesti eksport täiesti rahuldavas tempos, siis nii viimase kolme kuu keskmiselt kolme protsendi suurune ekspordi kasv ja kahe protsendi suurune langus veebruaris räägivad koos tööstustoodangu kasvunumbritega raskematest aegadest,» ütles Vitsur. Ta lisas, et samas ei maksa veebruari andmete põhjal liialt pessimistlike etteulatuvaid järeldusi tegema hakata.
Vitsur märkis, et esiteks on kolmel viimasel kuul väliskaubanduse maht olnud kuude lõikes väga kõikuv: jaanuaris pretsedenditult suur ja detsembris ning veebruaris suhteliselt tagasihoidlik, kuid kokkuvõtte siiski plusspoolel.
«Teiseks sellepärast, et veebruaris oli suurimas languses oma olemuselt kõige volatiilsem, mineraalsete kütuste – sealhulgas ka elektrienergia – kaubagrupp. Kuid rohkem kui mõneprotsendilised mahtude kõikumised, annab meie eksportööride konkurentsi tingimuste halvenemisest tunnistust see tõsiasi, et ekspordihinnad on nüüd eelmise aasta veebruari omadest mõnevõrra madalamad, kuid siseturul kipuvad kõik sisendid seevastu pidevalt kallinema,» ütles Vitsur.
«Paraku ei ole sellises olukorras mingit alust oodata ekspordi väljavaadete paranemist lähikuudel, pigem vastupidist.»
«Suuremat pilti mõjutab kahtlemata väliskeskkond. Kui vaatame seda, mis toimub euroala majanduses, siis püsib kerge lootus, et aasta lõpu poole toimub siiski kerge kerge paranemine tugevamates riikides,» ütles Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile.
«Taas tõusetunud võlakriis – sealhulgas diskussioonid Küprose ja Portugali teemadel ning valimistest tingitud määramatus Itaalia osas – hoiab kindlustunde paranemist tagasi.»
Saksamaa töötleva tööstuse ettevõtete kindlustunne (PMI) tegi Palmis sõnul märtsis taaskord kerge languse. «Samas osa näitajaid viitavad parenemisele. Saksamaa eksport euroala riikidesse oli veebruaris -4,1-protsendilises languses võrreldes möödunud aastaga. Samas ekspordil väljaspoole euroala on läinud paremini, aastane langus vaid -1,9 protsenti,» selgitas Palm.
«Oleme jätkuvalt madala kindlustunde kammitsais ja vajame ka laenukasvu. Samas osal globaalse haardega majandusharudel, mis on suutelised eksportima kiiremalt kasvavatele suurematele turgudele nagu Aasia, aga ka USA, on põhjust olla täna kindlasti optimistlikumad kui turud keskmisena. Edu on paljuski individuaalne nähtus. Seega on igasuguste üldhinnagute andmine ekspordile tervikule ilma detaile välja toomata üks lihtsustus,» lisas Palm.
«Eesti puhul on tavaliselt jaanuar-veebruar tagasihoidlikumad ekspordikuud, kuises arvestuses mõjutas tulemust arvestatavas mahus jaanuaris toimunud ühekordne suuremamahuline tehing transpordivahenditega,» ütles Palm. «Harude lõikes on negatiivse aastakasvuga jätkuvalt näiteks mineraalsete toodete ja metallide ning metalltoodete eksport, mis on globaalmajanduse tervise – energia ning toormenõudluse – suhtes tundlikud harud.»
Eesti töötleva tööstuse ettevõtete hinnang tootmise väljavaatele ja ekspordi tellimustele on Palmi sõnul kahel viimasel kuul püsinud parem kui eelnenud kahel kuul.
«Kui võrrelda naabritega Soomest, siis ka nende ettevõtete hinnangud tootmise väljavaatele on keerukas väliskeskkonnas paranenud. Samas põhjanaabrite hinnang tellimustele, sealhulgas eksporditellimustele on märtsis taaskord langenud,» sõnas Palm.
Tänavu veebruaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades kaks protsenti vähem kui aasta varem ehk ühe miljardi euro eest, import Eestisse kahanes sama ajaga kolm protsenti 1,1 miljardile eurole. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis jäi samale tasemele mullu veebruariga, mil puudujääk oli 110 miljonit eurot. Ekspordi ja impordi kahanemist mõjutas mineraalsete kütuste kaubavahetuse oluline vähenemine, teatas statistikaamet.