Mais võib oodata baasintressi langust
9. aprill 2013, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga tegevus on suutnud rahaturud maha rahustada, kuid reaalmajandus ei taha rekordmadalale baasintressile vaatamata elavneda. Eurotsooni nõrga majanduse tõttu võib keskpank baasintressi juba mai alguses veelgi alandada.
Möödunud neljapäeval toimunud Euroopa Keskpanga nõukogu koosoleku järgsel pressikonverentsil vihjas president Mario Draghi, et järgmisel kogunemisel, mis toimub mai alguses, võidakse keskpanga baasintressi alandada.
«Me hindame lähinädalatel tulevat infot ning oleme valmis tegutsema,» ütles Draghi pärast seda, kui keskpanga nõukogu oli hääletamisega otsustanud jätta baasintressi rekordmadalale, 0,75 protsendi tasemele. Intress jäeti muutmata juba üheksandat kuud järjest (Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekud, kus otsustatakse baasintresside üle, toimuvad iga kuu alguses). Draghi väljaütlemised ning selgitus, et baasintressi muutmist või muutmata jätmist arutati pikalt ja põhjalikult, olid üle mitme kuu üks selgeimad vihjeid, et baasintressi võidakse alandada juba mais.
Kuna inflatsioon on eurotsoonis kahanenud (1,7 protsendini) ning kahaneb ilmselt edasi, sest eurotsooni majandus kahaneb, tekib küsimus, miks ei alandatud baasintressi kohe.
«Euroalal tehakse poliitilisi vigu,» ütles ajalehele The Wall Street Journal Prantsusmaa suurpanga BNP Paribas ökonomist Ken Wattret. «Eurotsoonis on range eelarvepoliitika, aga pole sellist rahapoliitikat, mis elimineeriks majanduskasvu vähendavaid mõjusid,» lisas ta.
Alates 2011. aasta sügisest, kui Mario Draghi Euroopa Keskpanga presidendiks asus, on keskpank alandanud baasintressi kolmel korral, pumbanud odavate laenudena pangandussüsteemi triljon eurot ning loonud võlakirjade ostmise programmi. Sellele vaatamata on eurotsooni majandus kogu selle aja jooksul kahanenud.
Majanduskriis on eriti ränk Lõuna-Euroopas, kus Hispaania ja Kreeka tööpuudus on kasvanud üle 26 protsendi taseme, mis halvab nende riikide sisetarbimise. Hispaaniat ja Kreekat ähvardab majanduslanguse ja tööpuuduse kasvu kestmine pikemat aega ning samal ajal nõrgestab kasvu riigisektori kulutuste vähendamine.
Eurotsooni rahapoliitika nõrk koht pole mitte liiga kõrged intressid, vaid pangandussektori killustatus. See tähendab, et Itaalia ja Hispaania ettevõtted peavad laenates maksma palju kõrgemat intressi kui näiteks Saksamaa või Eesti ettevõtjad.
Pühapäeval alustas Euroopa turneed USA uus rahandusminister Jacob J. Lew. Eile ja täna Euroopa Komisjoni juhtide, Mario Draghi ning Saksamaa ja Prantsusmaa rahandusministritega kohtuv Lew julgustab Euroopa liidreid panustama veidi enam kasvule ning vähem rõhuma kasinusele, kirjutab The New York Times. Ajalehe hinnangul avaldab Lew rahandusministritele siiski ilmselt vähem survet kui Ühendriikide eelmine rahandusminister Timothy Geithner.
Samas ei ole Euroopa probleemid USA majandusele nii ohtlikud kui varem, mida näitab asjaolu, et esimest välisreisi ei teinud Lew mitte Euroopasse, vaid hoopis Hiinasse.
Euroopast tuleb aga üha uusi ja uusi sõnumeid, mis näitavad eurotsooni majanduse nõrkust. Tööpuudus kasvas veebruaris uuele rekordtasemele – 12 protsendini.
Neljapäeval avaldatud Prantsusmaa ostujuhtide indeks, mis peegeldab sealse teenindussektori aktiivsust, langes märtsis enam kui nelja aasta suurima kiirusega.
Financial Timesi andmetel vihjas Prantsusmaa majanduse nõrkusele ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, kelle sõnul laieneb eurotsooni majanduse nõrkus «riikidesse, kus killustumine pole probleemiks».
Eurotsooni ostujuhtide indeksi langusele ei paista lõppu tulevat. Veebruariks oli see langenud 46,5 punktini. Kui indeks on üle 50 punkti, tähendab see majanduskasvu, kui alla 50 punkti, siis -langust.