Kolm neljandikku Venemaast tunnistati põllumajanduseks sobimatuks

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kombain  Stavropoli lähedal nisupõllul.
Kombain Stavropoli lähedal nisupõllul. Foto: SCANPIX

Venemaa põllumajandusministeerium tunnistas 83 riigi piirkonnast 63 põllumajandustegevuse jaoks ebasoodsaks, vahendab  lenta.ru PBK daily’t. Koostatud nimekirja plaanitakse kasutada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitele vastavate riigipoolsete toetuste määramisel.

WTO reeglid piiravad riikide võimalusi põllumajandust toetada, kuid lubatakse toetada põllumajanduse jaoks ebasoodsates piirkondades tegutsevaid põllupidajaid. Venemaa põllumehed on korduvalt varem kinnitanud, et WTOga liitumisega kaasnevate tollimaksude vähenemise tõttu nad saavad kahju.

Idanaabri põllumajandusministeerium hindas regioonide geograafilisi ja klimaatilisi näitajaid, mullastiku kvaliteeti, aga ka piirkondade sotsiaalseid ja demograafilisi näitajaid. Kokkuvõttes tunnistati põllumajandusega tegelemise jaoks täiesti sobimatuks viis piirkonda: Kamtšatka, Magadani ja Murmanski oblastid, Tšukotka ja Jamali Neenetsi autonoomne ringkond. Suurem osa neist regioonidest asub Kaug-Põhjas.

Ülejäänud 58 piirkonda tunnistati erinevatel põhjustel põllumajandusega tegelemiseks ebasoodsaks. Nende hulka paigutati Põhja- Kaukaasia, suurim Kaug-Ida sojatootmise piirkond Amuuri oblast, samuti Kalmõkkia, Volgogradi, Orenburgi, Voroneži ja Saraatovi oblast. Sellesse musta nimekirja sattus ka Venemaa idapoolse osa suurim teraviljatootmise piirkond Altai krai.

Väljaande teatel tunnistati põllumajanduse jaoks soodsateks piirkondadeks vaid Rostovi oblast, Krasnodari ja Stavropoli krai ning samuti mõned Kesk-Venemaa piirkonnad.

Põllumajandusministeerium koostas sarnase nimekirja juba mullu novembris, kuid siis liigitati ebasoodsaks vaid 41 piirkonda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles