Omapärane kinnisvara: kas pumbamajast võiks saada linnavilla?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogudeaegne pumpla Lasnamäel ootab julgeid ja rahakaid end uueks looma.
Nõukogudeaegne pumpla Lasnamäel ootab julgeid ja rahakaid end uueks looma. Foto: FOTOD JA ILLUSTRATSIOONID: TOOMAS HUIK (FOTO), TÕNIS MALKOV (3D)

Lasnamäel aadressil Punane tn 11a müüakse endisaegset pumplat hinnaga 40 000 eurot – kas sellest võiks saada kodu, kirjutab ahitekt Alvin Järving Postimehe kinnisrateemalises erilehes.

Eksperimendi ideeks on teha pargi keskel paiknevast pumplast moodne linnavilla. Pumpla eripäraks on tema ajalooline hoonemaht – kõrged paksud kivimüürid. Selliseid kivimüüre enam tänapäevastele hoonetele ei tehta – eksponeerimist väärivad need müürid oma robustsuses, ajastute kihid lisavad projektile nüansi, mida uutes hoonetes ei kohta.

Vana pumpla tugevuseks on tema kõrgus – hoones on kaks korrust, millest mõlemad on 80 ruutmeetri suurused. Hoone kõrgus lubab aga selle mahu sisse paigutada kolm korrust.

Rekonstrueerimise käigus on tavapärane ka hoone mahu suurendamine kuni kolmandiku võrra (selle jaoks piisab ehitusloast, puudub vajadus planeeringu järele) – seda tasub pumbajaama juures samuti teha.

Niiviisi on võimalik küllaltki pimedale (pumbajaama aknad on väikesed) ruumile lisada avaram uus hooneosa. Kui muuta pumbajaam kahekordsest hoonest kolmekordseks ning lisada juurdeehitus, saab sellest laheda linnavilla, kus ruumi üle 300 m2.

Objekti spetsiifilisuseks on tema asumine avalikus ruumis – keset üldkasutatavat parki. Hoonet ümbritsev krunt (342 m2) on liiga väike, et luua aiaga piisavalt privaatsust. Hoone väike aed saab olla teenindava iseloomuga, kus paikneksid ka autod.

Elanike privaatsus tuleb tagada hoone funktsionaalse jaotusega. Pakume seetõttu välja lahenduse, kus privaatsemad eluruumid asuvad kõrgemal, maapinnal on üldkasutatav ruum – näiteks kodukontor (või töökoda). Privaatse aia asemel on hoonel teisel korrusel suur terrass, mis vaatab eemale kõrvalolevatest paneelmajadest ja on suunatud õhtupäikesesse ning kõrvaloleva lasteaia rohelusse.

Projekteerides paigutasime alumisele korrusele trepihalli (jalgrataste hoidmise koht, panipaik) ja tööruumid (vastuvõturuum, koosolekuruum, bürootuba, WC, garderoob). Teisele korrusele asetasime eluruumid (köök, elutuba-söögituba, saun-majandusruumid) ning väliterrassi. Ülemine korrus jäi kolme magamisruumi (ja kahe vannitoa) päralt, teiselt korruselt ulatuks kolmandale korrusele ka suur õhuruum.

Objekt sobib perekonnale, kes peab väikest ettevõtet või töötab suurel määral kodus. Asukoht osutub tugevuseks sportida armastavatele inimestele – Pae pargi lähedus tagab sportimismugavuse, mis kesklinnas jääb kättesaamatuks. Asukoht sobib ka inimesele, kelle töö sõltub autoga liiklemisest. Leiame, et pumbajaama edasi arendades on võimalik saada eripärane linlik elamine, mis trumpab olemasoleva taristuga üle äärelinna elamismudeli.

Kinnisvarafirmade kommentaarid

Peep Sooman (PINDI KINNISVARA)

Meelelahutuseks on selline projekt kindlasti huvitav ja põnev, ent praktikas siiski pigem ebaotstarbekas tegevus. Esimeseks tõsiseks takistuseks oleks ilmselt maa sihtotstarbe muutmine. Teiseks võib laguneva hoone elamuks/büroopinnaks muutmine olla kallim uue hoone ehitamisest. Kui isegi suudetakse läbida juriidiline kadalipp ning lõpuks on plaan teostatud, on järgmine terav küsimus vara väärtus järelturul - tõenäoliselt ei ole sellisele tootele ostjaid palju ning selle realiseerimine võib olla vajadusel äärmiselt keeruline.

MargiT Sild (Uus Maa Kinnisvarabüroo)

Inimese fantaasial pole piire ja nii võibki asjale loominguliselt lähenedes kena kodu saada, otsides endale elamispinda mitte uuselamute seast, vaid hoopis sirvides äripindade kuulutusi. Endine kauplus, garaaž või kaarhall võib saada uue otstarbe ja pärast uuenduskuuri muutuda eriliseks elamispinnaks. Üks mu välismaalasest klient ostis unikaalse tõllakuuri, et rajada sinna oma kodu ning rakendada fantaasiat.

Lennukate ideede kõrval tuleb siiski vaadata ka asja tehnilist poolt ehk lisaks ehitustehnilistele küsimustele uurida, kas juriidiliselt on mitte­eluruumi üldse võimalik eluruumiks muuta ning saada sinna ka kasutusluba. Samuti ei pruugi saada luba soovitud ümberehitustele (sh nt akende lisamine vms). Seega enne, kui tormata odava hinnaga põnevat objekti ostma, tasuks põhjalikult uurida selle tausta ning hinnata, kui palju kõik need ehituslikud ja ka asjaajamisega seotud sammud maksma lähevad. Tulemus võib muidugi olla vaeva väärt!

Erki Noorak (Punane 11a kinnistu maakler, Kaanon Kinnisvara)

Olen eelnevalt sellist tüüpi eriliste ehitistega kokku puutunud pea kümnel korral. Üks oli väga sarnane antud pumbamajaga, millesse tehti elumaja ja mida kasutatakse tänaseni eluruumina. Samuti pakkus põneva lahenduse fotostuudio ja eluruumide paigutamine endisesse väetisehoidlasse. Tean ka endise vesiveski ruume, kus praegu inimesed mugavalt sees elavad. Seni huvi tundnud isikud on kõik soovinud omandada hoonet poole odavamalt, mistõttu on kinnistu endiselt müügis. Ostuhuvilised juhivad tähelepanu, et hoone vajab väga kapitaalseid ehitustöid, vaja on osta vajalikud liitumised tehnovõrkudega ning väljaehitamist vajab juurdepääs ja parkla. Antud objekt võib sobida kas elamuks või äripinnaks. Praegune omanik sooviks teha sinna kolm korterit. Linnaosa valitsuse arvates võib teha ka väikese ärihoone. Kindlasti ei saa hoonesse planeerida alkoholipoodi ega kasiinot. Uus omanik peab kindlasti arvestama, et hoonet ei saa laiemaks ehitada.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles