Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud 48 protsenti Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis oli vastav näitaja 50 protsenti.
Iga teine Eesti ettevõte soetab töötajale mobiili, sülearvuti või nutiseadme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis sõltub mobiilset internetiühendust võimaldavate seadmete (nt sülearvuti, tahvelarvuti, mobiil, nutitelefon) soetamine nii ettevõtte tegevusalast kui ka suurusest. Kõige sagedamini pidasid selliste seadmete soetamist oma töötajatele vajalikuks finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side ettevõtted, ligikaudu kolmveerand nende tegevusalade vähemalt kümne töötajaga ettevõtetest, kirjutas Statistikablogi.
Kõige harvemini tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ettevõtted — vähem kui viiendik neist ettevõtetest. Vähemalt 250 hõivatuga ettevõtetest oli mobiilse interneti kasutamist võimaldavad seadmed oma töötajatele hankinud neli viiendikku, 10–19 töötajaga ettevõtetest poole vähem ehk kaks viiendikku.
Eesti ettevõtted hankisid töötajatele mobiilse interneti kasutamist võimaldavaid seadmeid peamiselt selleks, et võimaldada neile ligipääsu ettevõtte meilisüsteemile ja internetis olevale infole — üheksa ettevõtet kümnest pidas seda vajalikuks. Ettevõtte dokumentidele ligipääsemist pidasid enim vajalikuks hariduse ning info ja side ettevõtted — kolmveerandile neist oli see vajalik.