Psühholoogiadoktor David Ballard kirjeldab Forbesis kümmet levinumat tööalasele läbipõlemisele viitavat sümptomit. «Läbipõlemine on pikem periood, kui inimene kogeb kurnatust ja huvipuudust ning selle tulemusena väheneb tema tööviljakus,» ütleb Ballard. «Paljudel juhtudel on läbipõlemise näol tegemist kroonilise stressiga.»
Ballard märgib, et läbipõlemine võib mõjuda hukatuslikult nii tervisele, üldisele elukvaliteedile, suhtele ja loomulikult ka töösooritusele. Ta toob ära kümme sümptomit, mis viitavad läbipõlemisprotsessile.
Väsimus. Läbipõlemise selge märk on see, kui tunned end koguaeg väsinuna. Väsimus võib olla kas füüsiline või vaimne, tundub, et energiat lihtsalt pole.
Motivatsiooni puudus. Kui entusiasm on kadunud ning sul pole enam sisemist soovi töö tegemiseks, võib see viidata läbipõlemisprotsessile. Motivatsioonipuudus võib väljenduda selles, et hommikuti on raske end töölainele saada ja aina keerulisem on end sundida tööle terve päeva jooksul.
Frustreeritud olek ja küünilisus. Sulle võib tunduda, et sinu tegevus ei loe ega tähendakellelegi midagi. Sa võid olla tavapärasest pessimistlikum. Kuna aeg-ajalt on kõigil inimestel halbu perioode, siis oluline on märgata üldise meeleolu muutust pikema aja jooksul.
Kognitiivsed probleemid. Läbipõlemine ja krooniline stress mõjutavad tähelepanu ja keskendumisvõimet. Stressis olles kalduvad inimesed liigselt keskenduma negatiivsele. Tõsi, lühiajalises perspektiivis aitab selline käitumine probleeme lahendada, kuid kui stressiolukord on püsiv ja pikaajaline, siis väheneb oluliselt inimese probleemide lahendamise võime.
Töötulemused käivad alla. Sa pole kindel, kas oled läbipõlemisprotsessis? Võrdle oma praegusi töötulemusi mõne aasta tagustega. Kuna läbipõlemine on pikk protsess, siis tasub vaadata tulemusi just pikema perioodi vältel, et oleks võimalik eristada ajutist mõõnaperioodi kroonilisest läbipõlemisest.
Suhtlemisprobleemid tööl ja kodus. Need võivad avalduda kahel erisuunalisel viisil: sul võib olla rohkem konflikte teiste inimestega või kipud sa üldse teiste inimeste ja ka pereliikmetega vähem suhtlema. Tavaline on ka, et sa nagu oled küll füüsiliselt jutuajamisel olemas, kuid tegelikult oled end jutulainelt välja lülitanud.
Enesehävitajalik käitumine. Kui inimene on läbipõlemas, siis kaldub ta tihti oma tervise suhtes hävitajalikult käitumine. Näiteks liialdama alkoholiga, suitsetamisega, liiga vähe liikuma, sööma liiga palju rämpstoitu, mitte piisavalt sööma ja magama. Tavaline on liialdamine unerohtudega või igapäevane alkoholiga stressi maandamine pärast tööd.
Oled tööga ülekoormatud ka töövälisel ajal. Isegi kui sa hetkel ei tööta, tegeleb su aju endiselt täistuuridel tööalaste probleemidega ja mõtted on koguaeg töö juures.
Rahulolu tunne on kadunud. Sa tunned end vähem õnneliku ja rahulolevana nii tööl kui kodus.
Terviseprobleemid. Pikka aega kestnud krooniline stress tekitab tõsiseid tervisehädasid nagu seedimiseprobleemid, südamehaigused, depressioon ja ülekaalulisus.