Riigifirmad vähendavad palkasid vaid majanduslikel põhjustel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigile kuuluvate äriühingute juhid põhjendavad töötajate töötasu vähendamise vajadust põhiliselt keeruka majandusolukorraga, mitte riigipoolse survega.
Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase kinnitas, et firma on töö ümberkorraldamises tervest riigist kaugel ees. Nimelt hakkas Eesti Raudtee kulude kokkuhoiu eesmärgil juba 2007. aasta aprillis sisemisi muudatusi tegema, kuna kaubavedude maht kukkus järsult.
Glase väitis, et Eesti Raudtee töötajate palk ei mõjuta kuidagi riigieelarvet. Seetõttu ei ole firma kunagi langetanud palkade vähendamise otsuseid lähtuvalt sellest, et eelarvekulusid kuidagi kokku hoida. Küll on aga palgafondi alates 2007. aastast kärbitud majanduslikel kaalutlustel. Palgakulud vähenesid mullu 2007. aastaga võrreldes 12 miljonit krooni. Tänavuses eelarves on aga ette nähtud juba 28,4 miljoni krooni suurune kärbe.
«Oleme pidevalt püüdnud hoida kulusid ja töötajate arvu vastavuses tegelikule töömahule,» selgitas Glase. «Kui tööd jääb vähemaks, tuleb ka personalikulusid kokku hoida. Samamoodi käitume nüüd ja edaspidi.»
Kärped olgu mõistlikud
Samas lisas ta, et kärpimistega ei tohi liiale minna, sest ettevõtte jätkusuutlikkus peab säilima. Kuna Eesti Raudteel on sõlmitud ametiühingutega kollektiivleping, ei ole ettevõtte juhtkonnal õigust ühepoolselt palkade kallale minna.
Viimase paari aastaga on Eesti Raudtee koondanud umbes 500 inimest. Praegu on ettevõtte palgal 1800 töötajat. Kuna kaubavedude mahud lähiajal tõenäoliselt ei kasva, tuleb töötajate arv ilmselt veelkord üle vaadata. Koondamine on Glase sõnul Eesti Raudteele lihtsam toiming, kui hakata palkade kärpimise osas ametiühingutega läbirääkimisi pidama.
Lennuliiklusteenistuse aktsiaseltsi finantsdirektor Marko Otsing kinnitas, et lähtuvalt kehvast majandusolukorrast on firma vähendanud töötajate lisatasusid. Mõnel vähem, mõnel rohkem. Põhipalkade kallale ei ole mindud, sest seda ei saa ettevõte ühepoolselt teha. Kui olukord ei parane, tuleb Otsingu sõnul kaaluda edasisi käike personalikulude vähendamiseks. Kõik sõltub ettevõtte majandustulemustest.
Riigiasutustest rääkides selgitas Otsing, et targalt on talitanud need ministeeriumid, kus inimeste töötasu on jagatud põhipalgaks ning mitmesugusteks lisatasudeks. Majanduslikult halval ajal on täiesti loomulik, et kärbitakse lisatasusid, sest seda saab teha ühepoolselt.
Lotol läheb hästi
Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp kinnitas, et kuna ettevõttel läheb jätkuvalt hästi ning firma on viimased kümme aastat olnud kasumis, ei ole töötajate palkade kärpimine veel päevakorda tulnud. Küll võib aga midagi juhtuma hakata siis, kui ettevõte peab uusi töötajaid juurde võtma, et tegevussuundi laiendada. Selline asi võib juba tänavu juhtuda.
Teine võimalus on töö niimoodi ümber korraldada, et mõnes valdkonnas saaks senisest väiksema arvu inimestega hakkama. Siis ei ole vaja palkasid kärpida. Kui aga inimeste töökoormus ühes või teises valdkonnas peaks langema, tuleb Lepa sõnul paratamatult kärpimisele mõtlema hakata.
Eesti Energia avalike suhete juhi Marina Bachmanni sõnul ei laiene ettevõttele riigiasutuste kohustusliku palgakärpe nõue. Kuna aga majanduslik olukord on raske igal pool, mõtleb ka Eesti Energia kulude kokkuhoiule. Üks moodus selleks on töötajate lisasoodustustest loobumine. See annaks säästu kuni 100 miljonit krooni. Praegu käivad ametiühingutega läbirääkimised, mis kulgevad väga vaevaliselt. Tõenäoliselt tuleb leida mingi kompromiss.
Bachmann kinnitas, et töötajate põhipalkade kärpimist ei ole Eesti Energias esialgu veel kaalutud, aga personalikulusid tuleb kindlasti kokku hoida.
Tallinna Sadama finantsdivisjoni juht Marko Raid väitis, et firma ei ole siiani oma töötajate põhipalkasid vähendanud. Viimase aasta jooksul on aga ettevõte olnud sunnitud koondama umbes 100 töötajat. See võimaldab tõsta töö tõhusust.