iDeal kampaania

Analüütik lohutab: naabritel läheb veel halvemini
Violeta Klyviene Danskest peab olulisimaks kaubanduspartnerite taastumist

Violeta Klyviene

FOTO: Danske Markets

Danske Banki Baltimaade vanemanalüütik Violeta Klyviene peab Eesti olukorda oma Balti naabritest paremaks, kuid optimismi peab 15-protsendilise majanduslanguse juures veel väga ennatlikuks.


Euroopa ja ka maailma tasandil on näha esimesed lootusekiired, et langus võiks olla aeglustumas. Milliseid märke peaks Eesti ootama, mis võiks viidata surutise leevenemisele?

Minu arvates on liiga vara öelda, et Euroopa Liidu või eurotsooni langus oleks aeglustumas. Globaalse finantsturu väljavaated on selgelt paranenud, aga Ida-Euroopa ja Baltimaade väljavaated on siiani negatiivsed.

Euroopa majanduse taastumine USA ja Aasiaga võrreldes teosammul peamiselt väiksemate stiimulpakettide tõttu, aga ka Kesk- ja Ida-Euroopa suure mõju tõttu eurotsoonile.

Mis võiks olla olulisim eeltingimus vabalanguse aeglustumiseks? Kas need oleks pigem struktuursed muudatused majanduses või pigem nõudluse taastumine peamiste kaubanduspartnerite juures?

Ehkki Eesti ja teiste Balti riikide taastumise mootoriks saab olla maailmaturu, eriti aga euroala nõudluse taastumine, on lähemate kvartalite jooksul väljavaadete paranemist vähemalt praegu veel ennatlik oodata. Ma ei usu, et «struktuursed muudatused» võiks keskpikas perspektiivis taastumist kiirendada, see on pikema-ajaline küsimus. Buumi ajal keskendusid investeeringud peamiselt madala lisandväärtusega sektoritesse, näiteks nagu ehitus kõigis Balti riikides. Seega on muu Euroopaga ühtlustumiseks vaja kolida kapital produktiivsematesse sektoritesse.

Minu veendumus on, et taastumise esmane eeltingimus on peamiste kaubanduspartnerite olukorra paranemine.

Ja millal võime hakata Balti riikidest häid majandusuudiseid kirjutama?

Me oleme oma prognoosides küll IMF-ist ja OECD-st optimistlikumad, kuid usume, et eurotsooni kasv jääb trendist nõrgemaks ka 2010. aastal. See tähendab ohtu, et langus jätkub Eestis ka 2010. aastal, ehkki mõistlikumas tempos. Jätkusuutlikum kasv võib tärgata 2011. aastal.

Igal juhul on Eesti palju paremas olukorras kui Leedu, keda ootab Ignalina tuumaelektrijaama sulgemise tõttu 2010. aastal raske energiašokk, või Balti riikide õnnetuima majandusega Läti. Eestil on hea šanss täita tänavu Maastrichti kriteerium ning parandada üleüldiselt investeeringute ja tarbimise väljavaateid. Teisalt on aga järsust majanduslangusest tingitud eelarveriskid märgatavalt suurenenud.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles