Rootsi majandus kahaneb käesoleval aastal 5 protsenti ning ei suurene ka 2010. aastal. Tööpuudus suureneb 12 protsendini ning valitsussektori eelarvedefitsiit 6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kirjutab SEB.
SEB: Rootsi majandus kahaneb tänavu 5 protsenti
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
12. mai 2009, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmamajandus on liikunud eelmise talve vabalangusest ettevaatliku stabilisatsiooni suunas, kuid põhi pole veel siiski käes. Majanduse kogutoodangu langus pidurdub selle aasta lõpul, kuid jääb pidama väga madalal tasemel. 30 riigist koosnevas OECDs langeb majanduse kogutoodang käesoleval aastal 5 protsenti ning 2010. aastal on majandus jätkuvalt surutises, seisab SEB Nordic Outlookis. Nullintressimäära poliitikad mitmetes riikides ning suured fiskaalsed kriisipaketid on maailmamajandusele turgutuseks. Sellest hoolimata tõuseb tööpuudus 12 protsendini paljudes OECD riikides ning kogutoodangu lõhed saavad olema rekordilised.
«Olukord näib veidi parem kui kolm kuud tagasi, kuid edasine tee saab olema raske nii ettevõtete kui majapidamiste jaoks. Hiljuti tekkinud lootused kiireks taastumiseks - mis on kajastunud näiteks aktsiahindades - tunduvad seega liialdatud. On veel liiga vara kergendatult hingata,» sõnas SEB peaökonomist Robert Bergqvist.
«Krediidikriis on lõdvendanud oma haaret maailmamajandusele, kuid olukord on rahuldavast veel kaugel,» jätkab Bergqvist. «Need probleemid pidurdavad kasvu veel paar aastat. Krediiditurg jätkab oma kohandumist tasakaalu poole, mis on kooskõlas aluseks oleva majanduste suurusega ning ka uue riskikeskkonna ning regulatsioonidega,» lisas Bergqvist.
«Me näeme deflatsiooniriski suuremana kui inflatsiooniriski, vaatamata hiigelsuurtele toetavatele interventsioonidele majandusse ning pangandusse ,» sõnas Håkan Frisén, SEB majandusanalüüsi osakonna juhataja. «Liigsete tootmisvõimsuste ning globaalse konkurentsi poolt avaldatavat allapoole survet hindadele ei saa alahinnata. Alles siis, kui krediidivood on normaliseerunud ning ressursside kasutus saavutanud tavapärasema taseme, alles siis on aeg muuta majanduspoliitikaid,»usub Frisén.
Globaalses kriisis saavad eriti tugevalt kannatada sellised ekspordist sõltuvad riigid nagu Saksamaa ja Jaapan. Euroopat survestab Saksamaa allakäik, tasakaalustamatused kinnisvaraturul ning suur finantspositsioon Kesk-ja Ida-Euroopas. Eurotsooni avaliku sektori defitsiit suureneb 2 protsendilt SKTst 2008. aastal 7 protsendile 2010. aastal, muuhulgas reaktsioonina kiirelt suureneva tööpuuduse probleemile.
Majanduse kahanemine Ameerikas näib olevat võimalik mõnevõrra pehmemana; majanduspoliitilised vastumeetmed võeti kasutusele suhteliselt vara. USA on ka suhteliselt suletum majandus, mida globaalne ekspordi kokkukukkumine mõjutab vähemal määral. Siiski võtab veel aega kuni USA tõeline taastumine toimuma saab.