Kui Küprose pangad neljapäeval avatakse, kaasnevad sellega pangapaanika ennetamiseks kapitalikontrollid – sularaha väljavõtmisele ja pangaülekannetele seatud piirangud. Arvukad venelastest hoiustajad peavad juba plaane, kuidas seda süsteemi alistada.
Nagu ütles Financial Timesile Bank of Cypruse ja Laiki Banki lähedalseisev allikas, kuulub valdav enamus üle 100 000 eurostest hoiustest saarel venelastele. See tähendab, et arvestatav osa Küprose abipaketist tuleb Vene ettevõtetelt ja eraisikutelt.
Kuigi FT allika sõnutsi kaotavad Vene klindid ilmselt 3,5-4 miljardit eurot, peab Moody’se pangandusanalüütik Moskvas Jevgeni Tarzimanov sellist hinnangut «optimistlikuks» ning kinnitab, et Moody’s aimab suuremat summat.
Mis veelgi enam: kuigi teiste Küprose pankade nagu Russian Commercial Banki venelastest kliendid pääsevad maksudest oma hoiustelt, kannavad nad eeldatavasti ikkagi kahjumeid kapitalikontrollide tõttu, mis peatavad mitmeteks kuudeks suuremad rahaülekanded.
Küprosega seotud venelaste seas tekitas abipaketi diil vastakaid tundeid. Venemaa suuruselt teise riigipanga VTB Küprose filiaali Russian Commercial Banki hoiustajad hooplesid, et nemad pääsesid. Teised aga hoiatasid, et paketi põhiraskus tabab nüüd Vene väike- ja keskettevõtjaid.
Moskva advokaadibüroo Jegorov, Pugisnki, Afanasjev & Partnersi nõukogu esimehe Dimitri Afanasjevi sõnutsi oli enamik Vene riigifirmasid ilmselt Russian Commercial Banki klinendid, kuid paljud eraettevõtjad – ka mitmed tema enda kliendid – olid valinud Laiki või Bank of Cypruse.
«Need inimesed arvasid, et nende säästud on turvaliselt ELis hoiul, aga nüüd jäid nad Saksa blitzkriegi pihtide vahele, kus Küpros ei saa ja Venemaa ei taha neid kaitsta,» ütles ta.
Kuurortlinnas Limassolis, kus elab suur Vene kogukond, ei räägita enam niivõrd esimese väljapakutud abipaketi prohmakast, kuivõrd sellest, kuidas oma raha külmutatud pangakontodelt füüsiliselt kätte saada.
Eriti murelikuks teeb neid see, et läinud nädalal anti Küprose keskpangale volitused konverteerida praegused arveldusarved maksustatavateks hoiusteks, mis tähendab seda, et hoop võib tabada ka suuremaid Vene ettevõtteid, mis Küprosel raha ei hoiusta.
Tšeljabinski ärimees Nikolai lesis eile Limassolis basseini kõrval ja vastas telefonikõnedele, mis mis puudutasid tema hoiuseid Cyprus's Hellenic Bankis – «üle 100 000 euro».
Venemaal saaks raha külmutatud kontolt kerge vaevaga kätte, ütles Nikolai. «Sa helistad pangajuhile, annad 10 protsenti talle ja ülejäänu saad endale. Aga siin niiviisi ei saa.»
Oli aga ka neid, kes näitasid üles palju suuremat leidlikkust ja pealehakkamist.
«Kui sul pole arve ainult enda jaoks, vaid naise, ema, isa ja laste jaoks, siis saad sa raha kõigi nende sugulaste arvete vahel ära jaotada ja vähehaaval välja võtma hakata,» ütles üks Küprosel baseeruv Vene advokaat, kes palus end nimepidi mitte nimetada.
«Küproslased istuvad ja ootavad ja loodavad, et valitsus nende eest hoolt kannab. Venelased on harjunud ise enda eest seisma,» lisas ta, viidates sellele, et kahe kümnendi jooksul läbielatud kolmest kodumaisest finantskriisist on midagi ikka kasu ka.
Kaks venelasest semu korkisid aga reedel Limassolis lahti pudeli punast veini ning hakkasid hauduma skeemi, kuidas üks neist saaks oma Laiki kontolt 40 000 eurot teise mehe kontole üle kanda – väljapoole Küprost.
Viis, kuidas nad Küprose külmutatud kontod ja kapitalikontrollid alistada plaanivad, jääb siiski saladuskatte alla. «Hea idee pole enam hea idee, kui kõik sellest teada saavad,» ütles üks neist surmtõsise näoga.
«Just selle poolest venelased kuulsad ongi. Nad on väga leidlikud,» ütles Laiki pangakonto omanik iseteadvalt naeratades. «Isegi kui reeglid muutuvad, küll me neist kuidagi mööda hiilime.»
Copyright The Financial Times Limited 2013