Küprose valitsus teatas eile õhtul, et saareriigi pangad jäävad suletuks kuni neljapäevani. Ühtlasi tunnistas president Nicos Anastasiades rahvale, et riik oli «juuksekarva kaugusel majanduslikust kollapsist» ning päästeti viimasel hetkel.
Küprose pankade avamine lükati edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anastasiades lisas, et «väga ajutise meetmena, mida hakatakse järk-järgult leevendama», kehtestatakse pankadele ühtlasi kapitalikontrollid.
President selgitas rahvale, et kapitalikontrollid on vajalikud hoidmaks ära raha põgenemist riigist.
Valitsuse esindajate sõnutsi jäävad kuni neljapäevani suletuks kõik Küprose pangad, mitte üksnes restruktureerimisele määratud Laiki ja Bank of Cyprus.
Samal ajal hoiatas Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem, et Küprose juhtumist saab mall edasiste euroala abipakettide jaoks.
Dijsselbloemi sõnutsi on Euroopa liidrid ostustanud, et nüüdsest peale «lükatakse [pankade päästmise rahastamise] riskid» maksumaksjate pealt erainvestorite õlgadele.
Dijsselbloem ütles Financial Timesile ja Reutersile, et kuna turgudel valitses viimastel kuudel suhteliselt rahulik olukord ning otsus panna investorid ja hoiustajad maksma kahe suure Küprose panga päästmise eest ei ole paanikat vallandanud, kogeb euroala võimalust hakata pankade päästmisse agressiivsemalt eraisikute raha kaasama.
«Riski veeretamine finantssektorist maksumaksjate peale poleks õige,» ütles Dijsselbloem, kes on ühtlasi Hollandi rahandusminister.
«Kui me soovime tervet ja korras finantssektorit, siis ainus viis on öelda: kui te riskite, peate ise ka vastutama. Ja kui te ei suuda vastutada, siis te poleks pidanud riskima. Ja lool lõpp,» lisas ta.
«Ma arvan, et nüüd, kus kõige hullem kriis on möödas, tulekski võtta selline lähenemine.»
Tegemist oleks radikaalse pöördega eurokriisi kolmeaastases ajaloos.
Dijsselbloem tunnistas, et mõned rahandusministrid «on veel närvilised» ja kardavad, et uus lähenemine võib erainvestorid euroala riigi- ja pangavõlakirjade turgudelt minema peletada.
Ta ütles, et just selle hirmu pärast tahtsid nad alguses kehtestada maksu Küprose pangahoiustele ning mitte restruktureerida saare kahte peamist panka.
Aga ta ütles, et investorite närvilisus tuleb finantssektorile lõppkokkuvõttes kasuks, kuna nigelate pankade laenukulud lähevad kallimaks.
Dijsselbloem usub, et tänu kõnealusele kannapöördele õnnestub euroalal vältida Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) rahade süstimist otse pankadesse – poliitika, milles üheksa kuu eest kokku lepiti.
«Me peaksime pürgima selle poole, et otsesüste poleks iial vaja teha,» ütles ta.
Dijsselbloemi sõnutsi oli Küprose valitsus viimaste hulgas, kes uue sõnumi alla neelas.
«Terve pühapäeva pärastlõuna ja õhtu kulus selleks, et panna [Küprose president] paratamatust aktsepteerima,» ütles ta. «Lihtsalt aktsepteerima uut reaalsust – et see pole poliitiline valik, et see on reaalsus, et pangad kukuvad kokku – see võttis kuni keskööni aega.»
Dijsselbloemi sõnutsi tegid ametnikud president Anastasiadesele selgeks, et Laiki pangas oli sularaha sisuliselt lõppemas – reservis oli vaid paar miljonit eurot – ning alles siis leppis ta diiliga.
«Sularahaautomaadid olid seiskumas. Pangas polnud absoluutselt sularaha alles, pangaautomaadid oleksid seiskunud,» ütles ta. «Nädal tagasi oleks võinud veel poliitilist debatti pidada, aga praegu polnud enam valikut. Ta [Anastasiades] lihtsalt pidi seda aktsepteerima. Ta pidi nõustuma.»
Copyright The Financial Times Limited 2013