Piimatootjad valmistuvad kvootide kadumiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane avaldas hiljutises intervjuus Postimehele lootust, et Eesti piimatootmine võiks kvootide kadudes taastuda nõukogudeaegse hiilgeaja, 1,2 miljoni tonnini aastas.
Põllumajandusministeeriumi dokumendis «Eesti piimanduse strateegia 2012–2020» seatakse eesmärk suurendada piimatootmist praeguselt ligi 700 000 tonnilt 2020. aastaks kolmandiku võrra ehk miljonile tonnile aastas. Piimakvoodid kaovad Euroopa Liidus 2015. aasta aprillis.
Piimatootjad ise on kas just suuremad investeeringud teinud või on need lähiajal plaanis, kuid kvoodi kadudes kodumaise piima kogutoodangu kiiret kasvu nad ennustada ei julge, kuna siiani pole kordagi täis saadud isegi etteantud kvooti. Viimased kümme aastat on Eestis stabiilselt toodetud 500 000 – 650 000 tonni piima aastas, kvooti on täidetud 85–94 protsendi ulatuses.
«Praegu tehakse küll investeeringuid selleks, et piimatootmist tulevikus suurendada, aga ega see tegelikult niipea ei juhtu,» arvas Trigon Dairy Farmingu juht Margus Muld kvootide kadumist kommenteerides.
Kvoodi kadudes peavad piimatootjad tõenäoliseks toorpiima hinna märkimisväärset langust. Nii Muld kui ka OÜ Estonia juhatuse esimees Ain Aasa ennustavad, et hind langeb praeguselt 0,32 eurolt 0,25 eurole toorpiima kilo kohta.