Väikesaarte praamihanked Hiiumaa omast olulisemad
23. märts 2013, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki koalitsioonileppesse on sisse kirjutatud Hiiumaa vajadusi arvestavate laevade soetamine, on majandusministeerium praamide hankimise edasi lükanud ja keskendub praegu ühendusele Eesti väikesaartega.
Praegune ebatavaliselt madalast veetasemest tingitud keeruline olukord Rohuküla-Heltermaa laevaliinil sundis koalitsioonileppesse kirjutatu uuesti üle lugema. Seal seisab: «Kavandame riikliku tellimusena Rohuküla-Heltermaa liinile sobivate laevade soetamist Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendite toel.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda vastas järelepärimisele, et praegu on riik keskendunud väikesaarte ühendustele ja nendele sobilike laevade ehitamisele, mistõttu peab Hiiumaa oma järge ootama. Tema sõnul alustatakse Hiiumaa laeva hankega alles siis, kui tuleb 2014–2020 eelarveperioodi raha.
Praegu, kui veetase on üle aastate rekordmadalal, on ühendus Hiiumaaga ministeeriumi esindaja sõnul üldjoontes siiski tagatud – tehtud on vaid väiksemaid graafikumuudatusi ning osal päevadel on olnud tõrkeid raskete veokite üleveoga.
Eelnevaga ei taha leppida aga hiidlased, kes pole saanud üsna mitmel päeval praamiliiklusele kindlad olla. Hiiu Pagarit ja Hiiu Kööki pidava osaühingu HTV Tootmine juht Agu Kohari ütles, et teda häirisid hiljutised tõrked praamiliikluses kõvasti, sest tegu on kiiresti rikneva kaubaga, millest pool tuleb mandrile vedada, kuid ühel päeval pidi leivaauto laevalt maha jääma. Ta on eelkõige pahane ministeeriumi peale, mille ametnikud pole lubadusi täitnud.
«Laevad tuleb ehitada mere järgi, mitte hakata merd laevade järgi ümber tegema,» viitas Kohari ministeeriumi väljapakutud plaanile kanalit süvendada. Lisaks ajab ta juba mõnda aega koos teiste saare ettevõtjatega asja, et praamid hakkaksid praeguse pooleteise tunni asemel käima tunniga, mis tehniliselt on täiesti võimalik ja annaks hiidlastele ajavõitu. Nüüd on saavutatud kokkulepe, et uuel navigatsiooniperioodil ehk 15. aprillist hakkavad praamid läbima vahemaad Rohuküla ja Heltermaa vahel tunni ja veerandiga.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja hindas selle aasta veetaseme kõikumise erandlikuks, ehkki seda on varemgi ette tulnud. Tema arvates on laevafirma siiski olukorra hästi lahendanud ning kõik soovijad on ka üle pääsenud.
Hiidlastele oma laeva ehitamise küsimuse tõstatas ka riigikogu majanduskomisjoni reformierakondlasest liige Kalev Lillo. «Mõned aastad tagasi ehitatud uued laevad sobivad hiidlaste hinnangul saarlastele, aga mitte neile. Hiidlased on pakkunud välja ka lahenduse: mandri ja Hiiumaa vahel võiks liikuda väiksem ja kiirem praam, mis oleks paremini kindlustatud veetaseme languse vastu. Kogu aeg on räägitud, et Hiiumaa liinile sobiliku laeva süvis ei tohiks ületada 360 sentimeetrit, praegustel praamidel on see aga 420.
Praegune madal veetase on tõestuseks, et soetatud praamid pole Hiiumaa teenindamiseks sobilikud,» ütles poliitik.
Väinamere Liinide leping Rohuküla-Heltermaa liini teenindamiseks lõppeb 2016. aastal. Siis tekib Lillo sõnul ka võimalus parandada ühenduse kvaliteeti. Selleks sobib väiksem, madalama süvisega, säästlikum ja kiirem praam. «Kui tahta seda alates 2016. aastast liinile tuua, siis on täna viimane aeg teha vastavad otsused ja asuda uut laeva ehitama,» sõnas Lillo.