Vene peaminister Dmitri Medvedev nõudis eile, et Küprose kriisi lahendust tuleb otsida «kõikide huvitatud osapoolte, sealhulgas Vene struktuuride osalusel».
Medvedev nõuab «Vene struktuuride» kaasamist Küprose kriisis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga kui Medvedev eile Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso kõrval istet võttis, avamaks Moskvas toimunud koosolekut, oli atmosfäär ühe Lääne diplomaadi sõnutsi ülimalt «pingestatud».
Kogu Barroso kõne ajal näis Medvedev mängivat oma iPad’iga, kuigi ühe ELi diplomaadi hinnangul «tegi ta märkmeid».
Barroso jättis aga Venemaa välja ühest oma kõne olulisest lausest, märkides, et «Küprose ja teiste Eurogrupi liikmete vahelised konsultatsioonid lahenduse leidmiseks jätkuvad».
Kulisside taga on mõlemad pooled teineteise peale maruvihased.
Venemaa süüdistab ELi selles, et viimane ei konsulteerinud nendega enne ettepaneku tegemist võõrandada hoiustajate raha Küprose pankades – kellest paljud on venelased.
EL on vihane Venemaa peale, et too nimetatud diili esmaspäeval niivõrd valjuhäälselt maha tegi, julgustades niiviisi Küprose parlamenti seda maha hääletama, kuigi see oleks võinud juhtuda nii ehk naa.
Raadiojaama Ehho Moskvõ juht Aleksei Venediktov ütles, et «vihane» Barroso tühistas nendega plaanitud intervjuu – kuigi ELi esindaja väitis, et tegemist oli arusaamatusega.
Analüütikud hoiatavad, et ELi ja Venemaa varakult ilmnenud võimetus Küprose kriisis koostööd teha on kainestav näide sellest, kuivõrd pinnapealsed on nende kahe suhted, ning et ees võib seista suhete edasine halvenemine.
Isegi läänemeelsed Vene intelligentsi esindajad ütlesid, et EL on löönud oma hoiustajate «maksustamise» ettepanekuga markantse omavärava.
«See oli eurooplaste poolt tohutu viga. See tekitab usaldamatust kogu Euroopa pangandussüsteemi suhtes, nii et kui järgmine kord kusagil kriis tekib, panevad hoiustajad pankadest plagama,» ütles endine Vene keskpanga president ja nüüdne Moskva kõrgema majanduskooli ökonomist Sergei Aleksašenko.
Küsimuse peale, kas suhted Moskva ja ELi vahel lähevad nüüd hapumaks, teravmeelitses ta: «Ei saa ju rikkuda asju, mida pole olemas.»
Ligi 25 aastat on möödunud päevast, mil Nõukogude Liidu viimane juht Mihhail Gorbatšov ütles, et Venemaa ja Euroopa riigid peaksid üheskoos «Euroopa ühiskodu» ehitama. Sama fraasi kasutas kolmapäevases intervjuus Financial Timesi ja teiste Euroopa väljaannetega ka Medvedev.
Pärast Nõukoduge Liidu kokkuvarisemist aastal 1991 on kaubandus- ja ärisidemed küll vohanud, kuid poliitiline ja institutsionaalne koostöö on olnud kammitsetud.
Isegi üliolulises energiavaldkonnas pole suudetud vältida olukorda, kus Kiievi ja Moskva hinnavaidlused alates aastast 2006 juba kaks korda ka Euroopas gaasikraane kinni on keeranud. Energiakoostöö põhineb pigem vastastikusel kahtlustamisel kui koostööl.
Medvedev, keda peetakse suuremaks euro-entusiastiks kui president Vladimir Putinit, pakkus oma interjvuu käigus vapralt, et tema poolt 2009. aastal algatatud «moderniseerimis-partnerlus» on ärikoostöö vallas vilja kandnud. Kuid enamik vaatlejaid, kes iga kahe aasta tagant toimuvatel EL-Venemaa tippkohtumistel silma peal hoiavad, ütlevad, et üritused on üha sisutumad ja pinnapealsemad.
Moskva USA ja Kanada uuringute instituudi direktori Sergei Rogovi sõnutsi on Vene-ELi suhted isegi viletsamad kui Vene-USA sidemed, sest nii ametisseastuva välisministri John Kerry kui kaitseministri Chuck Hageli jaoks on Venemaa jätkuvalt oluline. «Cameroni, Merkeli ja Hollande’i jaoks aga mitte,» ütles Rogov.
Murenenud on ka ELi omaaegne «pehme jõud». Tänu eurokriisile ja jätkuvale suutmatusele seda lahendada ei näe Venemaa Euroopat enam eeskuju ja mudelina. Konsertvatiivsemad figuurid – nagu ka Putin – on avalikult põlglikud.
«Putin usub, et Lääne demokraatial põhinev turumajandus on kokku varisenud,» ütles Aleksašenko. «Seega: milleks üritada saavutada kokkulepet kokkuvarisenud Euroopaga? See Küprose otsus on Putinile üüratu üüratu kingitus.»
Moskva Carnegie keskuse direktor Dmitri Trenin usub, et Putin on tasahilju lakanud toetamast sügavamat poliitilist koostööd ülejäänud Euroopaga.
Selle asemel keskendub Putin nüüd endiste Nõukodude Liidu liikmete taasintegreerimisele ühisesse majandusruumi ehk «Euraasia Liitu».
See aitaks Venemaal kaubelda nii Hiina kui Euroopaga, ehitades ELiga pigem «blokkidevahelist» suhet, mis keskenduks konkreetselt kaubandusele.
Rogovi sõnutsi võib Küprose kriisi mõju seda tendentsi süvendada. «Nüüd võib Venemaa veelgi enam Euroopa vastu pöörduda,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2013