Uurijad on jõudnud jälile häkitud arvutite võrgule, mille abil on reklaamijatelt petetud igakuiselt välja miljoneid dollareid, võltsides miljardeid veebisaitide külastusi ja klikke reklaamidel.
Häkitud arvutid toodavad miljardeid reklaamiklikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nn robotivõrgu skeem on taaskordne sümptom, mis osutab internetireklaamiäri süvenevale keerukusele ja läbipaistmatusele.
Nagu kinnitab Londonis baseeruv uusfirma Spider.io, mis tegeleb petuskeemide väljasorteerimisega seaduslikust internetisirvimisest, ulatub Chameleoni-nimelisest robotivõrgust pärinev liiklus ligi kahe kolmandikuni teatud veebisaitide külastuste arvust. Firma sõnutsi saavad saitide omanikud siis kasutada ülespuhutud külastuste arvu selleks, et tõsta oma reklaamitulu.
Vastavalt Spider.io poolt eile avaldatud raportile koosnes antud robotivõrk 120 000 isiklikust arvutist USAs, mis olid ilmselt viirusega nakatatud. Omanike silme eest varjatult tõmmati neist arvutitest kuni 9 miljardit reklaamiklikki kuus, kattes enam kui 200 saiti. Nutikas tarkvara jäljendas isegi hiireliigutusi ja klikke, et vältida «vahelejäämist».
«Raske on ette kujutada, et kes siis veel kasutaks sellist liiki robotiskeemi 202 saidist koosneva kobara kallal, kui mitte reklaamipetturid,» ütles oma raportis Spider.io tegevjuht Douglas de Jager.
Kõnealuste saitide omanikud küsisid tuhande reklaamikliki eest keskmiselt 0,69 dollarit. Seega kasvatas robotivõrk reklaamijate igakuiseid arveid umbes 6 miljoni dollari võrra kuus, rehkendab Spider.io.
De Jager ütles Financial Timesile, et selliseid skeeme on tegelikult väga palju – skeeme, millega reklaamitööstust haneks tõmmatakse või mida nood on otsustanud ignoreerida.
«Me oleme juba avastanud veel ühe suure ja täiesti eraldiseisva robotivõrgu, mis tegeleb täiesti erineva saidi-kobaraga,» ütles ta.
Spider.io ei avaldanud saitide omanike nimesid, kuid andis mõista, et nood võivad hallata robotivõrke ise või on ostnud liikluse sisse nende operaatoritelt.
Robotivõrgud on ühtlasi näide sellest, kuidas küberkurjategijad jätkuvalt taktikat vahetavad. Traditsiooniliselt on häkitud arvutivõrke kasutatud saitide seiskamiseks, nõudes näiteks lunaraha nende taaskäivitamise eest. Kogutud on ka suurtes kogustes krediitkaardiandmeid.
Turvameetmete täiustudes on selliste rünnakute tuvastamine aga läinud lihtsamaks ning nüüd kasutatakse robotivõrke nn «ohvriteta» kuritegude sooritamiseks – umbes nagu seda on kindlustuspettused, kus tüssatute hulk on niivõrd suur ning igaühe tagant näpatakse niivõrd tilluke summa, et vähesed märkavad seda.
Internetireklaami tehnoloogia tootja DataXu asepresidendi Christian Carrillo sõnutsi on robotivõrkude kasutajaid reklaamiäri reeglite ja tavade tõttu ilmselt väga raske kohtu alla anda, isegi kui nad tabatakse.
Copyright The Financial Times Limited 2013