Rohelised: Eesti vajab terviklikku majandus- ja maksukava
11. mai 2009, 00:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel kogunenud erakonna Eestimaa Rohelised volikogu hinnangul ei ole keerulises majandusolukorras õige tõsta käibe-, tulu- või sotsiaalmaksu.
Maksukoormust tuleb hakata nihutama isikumaksudelt ressursimaksude suunas. Ülejäänud maksusüsteemis tuleb korrigeerida vaid töötuskindlustuse maksu, teatas erakond Eestimaa Rohelised.
Rohelised peavad möödapääsmatuks ressursimaksude kasvatamist, eeskätt kliimat kahjustavate fossiilsete kütuste aktsiisimaksu järk-järgulist tõstmist.
Fossiilsete kütuste põlemisel tekkiva süsihappegaasi tonni maksumääraks võiks nende hinnangul kujuneda 3000-4000 krooni, mis tõstaks tänase bensiiniaktsiisi kuni 10 kroonile liitrist. Sama põhimõte rakenduks gaasile ja teistele taastumatutele kütustele, sealhulgas turbakaevandamisele üle taastumismäära 1 000 000 tonni aastas.
Selline muutus tagab roheliste meelest piisava sissetuleku riigikassale, välistab deflatsioonilise spiraali jätkumise, parandab Eesti kaubandusbilanssi ja loob aluse Eesti majanduse restruktureerimiseks.
Roheliste volikogu esimees Tanel Tammet märkis, et välispoliitiliselt tuleb koos Läti ja Leeduga saavutada kõnealuses maksumuutustes lähenemine, et Eesti ressursimaksud ei suurendaks varimajandust ja ei muutuks lähinaabrite majanduse toetusmehhanismiks. Roheliste arvates on Balti riikide ühise keskkonnapoliitika saavutamine võimalik ja tänases majanduskriisis hädavajalik.
«Oleme seisukohal, et majanduse restruktureerimise ja selle kaudu edaspidise jätkusuutliku majanduskasvu allikaks saavad olla eeskätt muutused energiamajanduses,» teatas Tammet. «Seetõttu tuleks tõsiselt kaaluda võimalust vähendada suurte energiatarbijate kasutusse antud kasvuhoonegaaside kvoote ning kasutada neid majanduse muude sektorite edendamiseks.»
Roheliste hinnangul on möödapääsmatu algust teha suuremahuliste tagatiste ja toetustega energiasäästule. «Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt pakutud alla miljardi krooni suurune toetuskava on selgelt ebapiisav vajaliku usalduse taastamiseks ja majanduse restruktureerimise kiirendamiseks,» märkis Tammet. «Tuleb luua vähemalt 10 miljardi kroonine pakett, mis tagaks elanike, ehitusettevõtjate ja tehnoloogiapakkujate kestva huvi energiasäästuäri vastu.»
Valitsusel tuleb roheliste meelest asuda võimalikult kiiresti läbirääkimistesse Euroopa komisjoniga, muutmaks Eestile mõeldud toetusrahade kasutamise iseloomu.
Rohelised on seisukohal, et vaid kompleksne lähenemine majandusele ja maksusüsteemile annab Eestile praegustes oludes vajaliku lahenduse.