Lipstok: peapõhjused on taandunud, kriis jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki Euroopa ägab jätkuvalt üleilmse kriisi käes, on maailma kriisini viinud põhjused kadumas, ütles Eesti Panga president Andres Lipstok Tartus õiguskonverentsil esinedes.
Lipstok meenutas ettekandes, et üks kriis on oma olemuselt nagu iga teinegi majanduskriis põhjustatud ületootmisest ja ebapiisavast nõudlusest.
«Üks praeguse kriisi põhjus on mitmel pool maailmas ja finantsturgudel valitsenud liigne optimism, mis julgustas inimesi üha rohkem tarbima ja vähem säästma. Teine oluline põhjus on suhteliselt odaval ekspordil ja madalal valuutakursil tuginenud majanduspoliitika mitmes Aasia riigis,» sõnas Lipstok. «Praeguseks on olukord põhjalikult muutunud.»
Keskpankuri sõnul iseloomustab senise maailmamajanduse kasvumudeli lõppu kaubavahetuse katastroofiline vähenemine kogu maailmas. Tootmise langusele jätkub vabas turumajanduses siiski alati tõus, lisas Lipstok.
Ridade vahel kritiseeris Lipstok ka mitmetes riikides kriisi tõttu tekkinud protektsionistlikke meeleolusid. «Kõigi suurte kriiside põhjuseks on pea alati riiklik poliitika, mis mõjutab inimeste ootusi ja nende põhjal langetatud otsuseid. Püüdes kriisiolukorras eelmisi vigu heastada, on riiklik poliitika sageli takistanud vaba turumajanduse korrektsiooni ja seeläbi ka kasvu taastumist,» rääkis Lipstok, viidates ka mitmete riikide käitumisele 1930. aastate suure depressiooni ajal.
Ta lisas, et tänane kriis maailmas ei ole mitte turumajanduse kriis, vaid ebakõlasid ja tasakaalustamatust võimendanud riikliku poliitika kriis. Kõikjal maailmas peab riiklik poliitika arvestama, et kriisist toob meid välja turumajanduse toimimist toetav poliitika,» ütles Lipstok.
Ta viitas, et praeguses maailmamajanduse olukorra kontekstis on ka Euroopa Liidu kasvuväljavaated väga ebakindlad, kuid kriisist väljumist toetavad ELi majanduspoliitilised meetmed. «Nende meetmete lühema perspektiivi eesmärk on peatada langus ja stabiliseerida majandus. Pikemas perspektiivis tuleb taastada ettevõtete, majapidamiste ja finantsturgude usaldus Euroopa majanduskasvu potentsiaali. Ning kolmandaks tuleb majanduse kasvuvõimekuse hoidmiseks viia liikmesriikides ellu Lissaboni strateegias sätestatud struktuurireformid, mis aitavad tõsta konkurentsivõimet ehk suurendada majanduse ja tööturu paindlikkust,» rääkis Lipstok.
Pangajuht mainis, et viimaste päevade sõnumid maailmast on üle mitme kuu jälle natuke optimistlikumad ja arvatakse, et suured tugipaketid on lõpuks tulemusi andmas. «Seetõttu on seda olulisem, et riigid oleksid valmis astuma samme pikaajalise kasvuvõimekuse tagamiseks. On ju maailmas ennegi majanduskriisist üle saadud uue kriisi eelduste loomise hinnaga,» ütles Lipstok oma ettekande lõpetuseks.