Suurärimehed rahast ilma

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Haavelit süüdistatakse investeerimiskelmusele kaasaaitamises.
Tõnis Haavelit süüdistatakse investeerimiskelmusele kaasaaitamises. Foto: Peeter Langovits

Gildi väidetav investeerimiskelmus võttis Eesti ja Leedu ettevõtjatelt 12 miljonit eurot, mille tagasisaamise lootus on tühine.

Harju maakohtus algas teisipäeval investeerimisfirmaga Gild seotud väidetava investeerimispettuse süüasja arutamine, kus enamik kohtualuseid end süüdi ei tunnistanud.

Gildi juhitud investeerimisskeemis kaotasid investorid 12 miljonit eurot. Kohtu alla antud Erki Piirsalu süüdistatakse investeerimiskelmuses, Tõnis Haavelit, Harles Liivi ja Šarunas Skyriust ning ASi Gild Financial Advisory Services (Gild FAS) kelmusele kaasaaitamises.

Haavel ja tema partnerid lubasid 2007. aastal investoreile, et Aserbaidžaanis maad ostes õnnestub teenida investeeritud rahalt 70-protsendine tootlus. Pärast seda pole investorid aga oma raha näinud. Suuremad investorid on Hans H. Luik ja Marcel Vichmann, lisaks nendele veel hulk lugupeetud Eesti ja Leedu ettevõtjaid, keda ei oskaks lihtsameelsuses kahtlustada.

Kui vaadata praegu Haaveli, Liivi ja Piirsalu välja käidud skeemi, siis vaevalt et keegi oma raha sinna paneks. Ideeks oli osta 147 hektarit maad Bakuu lähistele, ehitada sinna elurajoon ja mõne aastaga ärist ülitulusalt väljuda. 2007. aastal aga ei kahelnud keegi. Oma osa mängis see, et Haavel oli lugupeetud pankur, Hansapanga looja, kelle perenimi ehib siiani LHV panga logo. Tolleks ajaks oli ta küll LHVst lahkunud ning ajas äri koos Rain Tammega uues investeerimisäris nimega Gild.

Kuna Gildi partner Sky­rius on leedukas, on kohtuasjas ka hulk ninapidi veetud Leedu ärimehi. Kohtuasja materjalides kordub tõik, et ärimehed usaldasid Bakuu projekti võlakirju põhjusel, et asjaga oli seotud professionaalne investeerimisfirma Gild. Kuigi kui läks võlakirja vormistamiseks, suutsid väidetavad kelmid korraldada asja nii, et võlakirju müüsid Piirsalule kuulunud firmad.

«Keegi peab suure rahasumma kadumise eest vastutama!» nõudis prokurör Steven-Hristo Evestus kohtuistungil.

Kuhu investorite 12 miljonit kadus, on vaid osaliselt jälgitav. Osa rahast liikus Haaveli ja Liivi kinnisvaraprojektidesse Bulgaarias, aga väga suured summa võeti välja sularahas.

«Raha tassiti laiali Gildi projekti Bulgaarias, mingitele teistele projektidele Türgist ja Hiinast vara ostmiseks, tohutud summad võeti välja sularahas ning kadusid teadmata suunas,» ütles Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik.

Luik lisas, et küllap istuvad ka kohtus investorite raha eest palgatud advokaadid, kes püüavad tõestada, et midagi pole valesti tehtud.

«Loomulikult ei mõelnud Erki Piirsalu skeemi ise välja. Oma kuriteoteates ongi ta prokurörile teatanud, et teda mõjutasid Tõnis Haavel ja teised emissiooni läbiviijad. Õpetlik oli see: kui selgus, et mereäärset kinnistut ostetud ei ole ja raha on kadunud, näitasid «usalduspankurid» üles erilist ignorantsust. Olid kui hoopis teised mehed kui need, kes investeerima meelitasid,» rääkis Luik.

Prokurör toonitas oma kõnes, et kuna Haavel juhendas võlakirjaemissiooni prospekti koostamist ja suhtles investoritega, siis just tema isik tagas investorite suure huvi võlakirjade vastu.

Nagu öeldud, märkis Eesti ärieliit 2007. aasta juulis 12 miljoni euro eest OÜ Seaside Residence Baku võlakirju. Emissiooni korraldas Gild. Kuigi emissiooni tingimustes oli terve hulk eeltingimusi, ei järginud korraldajad neid ning lasid raha käiku enne tingimuste täitumist. Tingimusteks olid kohaliku advokaadibüroo kinnitus, et õiguslikke probleeme pole, ja Aserbaidžaani panga tagatis ehituse alustamiseks. Neid ei saadud. Samuti petsid emissiooni korraldajad ettevõtjaid, lubades ise märkida 20 protsenti võlakirjadest. Nad tegidki seda, aga raha selleks võtsid juba võlakirju ostnud ettevõtjate makstud rahast.

Gildi advokaat Margus Mugu aga ütles eile kohtus, et süüdistusteks pole alust, sest võlakirjaemissioon ei olnud avalik. Mugu sõnul käib investeerimiskelmuse paragrahv vaid avalike emissioonide kohta, Seaside Residence Baku võlakirju pakuti aga suunatud emissioonil. Ajastule omaselt käis müügiga kaasas üleskutse kiirustada, sest investeering on sedavõrd tulutoov, et kõigile ei pruugi jätkuda.

Petta saanud ärimehed

OÜ Seaside Residence Baku võlakirju märkis 2007. aasta juulis hulk tuntud ärimehi eraisikutena või oma firma kaudu.

Suuremad investorid:

•    Marcel Vichmann     4 000 000 €

•    Hans H. Luik     3 000 000 €

•    Kristjan-Thor Vähi     600 000 €

•    Aivo Kuldmäe     700 000 €

•    Hannes Allik     678 000 €

•    Eve Urbas     300 000 €

•    Peeter Kukk     250 000 €

•    Laura Žalaite     222 000 €

•    Veljo Madiberg     300 000 €

•    Enn Veskimägi     300 000 €

•    Veikko Toomere     640 000 €

•    Maido Kiviorg     200 000 €

•    Hede Truusa     100 000 €

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles