Pangad finantstehingute maksu vastu sõjas
13. märts 2013, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pankurid ja teised rahandusjuhid suhtuvad äärmiselt tõrjuvalt Euroopa Komisjoni ideesse kehtestada finantstehingute maks, millega on ilmselt liitumas ka Eesti. Eesti teeniks finantstehingute maksust kõige rohkem kaks miljonit eurot.
Rahandusministeerium palus turuosalistel eelmise nädala lõpuks anda seisukoht Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes kehtestada tõhustatud koostöö raames finantstehingute maks. Maksu kehtestamine on olnud Euroopa Liidus päevakorral juba poolteist aastat, kuid esialgu kukkus ettepanek läbi, sest osa liikmesriike on kategooriliselt sellise maksu vastu.
Kuna Euroopa Liidus ühiselt maksu kehtestada ei saanud, otsustas muist riike teha seda tagaukse kaudu, milleks annab võimaluse nn tõhustatud koostöö vorm. Selleks on vaja vaid üheksa liikmesriigi nõusolekut. Eelkõige tänu Saksamaa ja Prantsusmaa diplomaatilisele survele saadi kokku isegi suurem seltskond – 11 riiki, nende hulgas Eesti.
Komisjoni ettepaneku järgi maksustataks tehingud aktsiate ja võlakirjadega 0,1- ning tuletistehinguid 0,01-protsendilise maksuga.
Halvab konkurentsivõime
Rahandusminister Jürgen Ligi on olnud finantstehingute maksu teemal üsna napisõnaline. Ehkki Eesti on süvendatud koostöö osaline ning üks esimestest, kes protsessis osalema soostus, on minister pidevalt rõhutanud, et asi pole otsustatud, sest palju on veel ebaselget. Maksu vajalikkust kaitstes on Ligi toonitanud finantssektori vastutust kriisi tekkimisel ning märkinud, et see sektor on teiste sektoritega võrreldes alamaksustatud. Samas ei toeta Ligi enda sõnul pankade ja teiste rahandusinstitutsioonide klientide maksustamist.
Finantssektori ettevõtete huve ühendava koostööprojekti Finance Estonia tegevjuht Mae Hansen pole nõus, et Eesti finantssektor peaks kandma vastutust kriisi tekkimise eest. Hansen leidis, et Eesti turuosalised ei osalenud finantskriisi esilekutsumises ning Eesti turul on vabalt kaubeldavate finantsinstrumentide liigid piiratud ja tehingute aktiivsus väga madal, mistõttu spekulatiivsed tehingud ei ole Eesti probleem.
Ka Danske Banki Eesti filiaali tegevjuht Aivar Rehe ei näe finantstehingute maksul häid külgi. «Suhtume Danske Bankis finantstehingute maksu negatiivse reservatsiooniga,» ütles Rehe. «Kuivõrd liikmesriikidest plaanib maksu kehtestada vaid 11, siis mõjutaks see riikide konkurentsi ja võib tõsiselt kahjustada maksuga ühinenud riikide finantssektorit,» lisas ta.
Spetsialistid toonitavad, et Eestile mõjub finantstehingute maksu kehtestamine eriti halvasti juba sellepärast, et lähinaabrid seda ei tee.
«Eesti kapitaliturule mõjub maks eriti halvasti, kui Eesti on Põhja- ja Baltimaadest ainus riik, kes maksu kehtestamist kaalub,» sõnas Mae Hansen.
Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm näeb ohtu riigi konkurentsivõimele. «Maksu kehtestamine mõjub kahtlemata halvasti nii finantssektori kui ka kogu Eesti konkurentsivõimele, kuna naaberriigid ei kavatse maksu kehtestada ning finantsteenuseid on väga lihtne tarbida üle riigipiiri,» sõnas Talihärm.