Elektrooniline «tätoveering» aitab jälgida inimese terviseseisundit
12. märts 2013, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasutades edasiminekuid painduva elektroonika vallas, on teadlased leidnud viisi, kuidas «printida» meditsiinilisi sensoreid otse nahale. Samal ajal kui inimesed jätkavad segamatult oma igapäevategevusi, jälgib elektrooniline seade aga kuni mahakulumiseni keha tervislikku seisundit või ka näiteks haavade paranemist, kirjutab Technology Review.
Niinimetatud «epidermilist elektroonikat» esitles juba mõnda aega tagasi Illinoisi ülikooli materjaliteadlane John Rogers. Seadmed, mida teoreetiliselt oleks võimalik kinnitada naha külge ning mille abil oleks võimalik meditsiiinilistel eesmärkidel elektrofüsioloogilisi andmeid salvestada ja edasi saata, koosnevad ultraõhukestest elektroodidest, sensoritest, kommunikatsioonisüsteemidest ja muust elektroonikast.
Tehnoloogia varajased versioonid, mis olid loodud kinnituma õhukesele ja pehmele elastomeerist põhjale, olid Rogersi sõnul sobivad kontorikeskkonda, ujumise või ka duši alla mineku jaoks ei olnud seade aga paraku piisavalt vastupidav.
Nüüd aga on teadlane koos oma kaastöötajatega leidnud viisi, kuidas printida elektroonikat otse nahale, mis teeb seadme palju sitkemaks ning vastupidavamaks.
«Me avastasime, et seade ei vaja tegelikult elastomeerist põhja,» ütles Rogers. «Selleks, et ultraõhuke elektroonikavõrgustik otse nahapinnale viia, saab kasutada tavalist kummitemplit.»
Samuti leidsid teadlased, et tavalisi pihustatavaid haavaplaastreid saab edukalt kasutada ka elektroonikasüsteemi nahaga sidumiseks ja sellele õhukese kaitsekihi lisamiseks.
«Elastomeerist põhja eemaldamisel muutus seade kolmkümmend korda õhukesemaks ning seetõttu ka rohkem nahapinnaga ühtivaks,» ütles Rogers. Seadet saab kanda kuni kaks nädalat, enne kui see naha loomuliku uuenemisprotsessi käigus hakkab maha kooruma.
Nende kahe nädala jooksul, kui seade on naha külge kinnitatud, suudab elektroonika mõõta naha temperatuuri, venimist, niiskust ja muid näitajaid, mis on olulised ka keha üldise terviseseisundi jälgimise puhul. Ühe spetsiaalse rakenduse abil on võimalik jälgida ka näiteks haava paranemist - kui arst või medõde kinnitab seadme peale kirurgilist lõikust tekkinud haava lähedale, suudab see mõõta ja saata vastavad andmed juhtmevabalt tervishoiuteenuste pakkujale.
Rogersi sõnul ongi tema labor hetkel keskendunud juhtmevabade energiaallikate ja kommunikatsioonisüsteemide arendamisele, mida loodetakse lähiajal seadme süsteemidesse integreerida.
Kui asjad lähenevad plaanikohaselt, arendab Rogersi 2008. aastal asutatud ettevõte MC10 pooleteist aasta pärast juba keerukamaid süsteeme, «mis hakkavad juba välja nägema sellised, nagu me praegu teadusartiklites neid kirjeldame,» ütles Rogers.