Rahvusvaheliste kontsernide Eestist välja kolimine jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelised kontsernid jätkavad Eestist välja kolimist, kuna nende jaoks on probleemiks meie turu väiksus.
Kui eriti valusalt andis suurte rahvusvaheliste ettevõtete Eestist välja kolimine tunda masu alguses, siis ühinemistega tegelevate juristide sõnul on see viimastel aastatel taas hoogustunud.
«Esimene kokkuhoiupoliitika laine oli maailmas 2007–2008, meieni jõudis see aasta hiljem,» rääkis advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner Sven Papp. «Vahepeal oli selliseid ülesandeid advokaatidele oluliselt vähem, aga 2012. aastal hakkas neid jälle tulema ja tundub, et sama trend jätkub ka sel aastal. Ilmselt on käimas optimeerimise teine laine.»
Mullu sai meedia tähelepanu näiteks Prantsuse korporatsiooni Veolia Environnementi tütarfirma Veolia Propreté lahkumine, selle aasta alguses sulges Eesti kontorid Itaalia päritolu pank UniCredit, alles veebruaris tõmbas Eestis otsad kokku Põhjamaade suurim hotellikett Scandic.
Veolia Environnementi asepresident Jérôme Le Conte märkis mullu juulis Veolia lahkumist kommenteerides, et Eesti ja Leedu turult lahkumine on osa nende emaettevõtte strateegiast, mis hõlmab väljumist mitmetest äriliinidest ning see oli viimane samm Baltikumi jäätmekäitlusturult lahkumiseks.
Papi sõnul tegi Raidla Lejins & Norcous advokaadibüroo eelmisel aastal kümmekond sellist tehingut ning ka tänavu on paar tehingut juba töös. «Need on tuntud firmad ja nende kaup ei kao turult ära, aga paraku nende filiaal või äriühing läheb likvideerimisele või nende tegevus lõpetatakse,» selgitas ta.
Papp kirjeldas, et maksulaekumises ei ole firmade väljatõmbamist veel näha, kuna müügitulu pealt makstakse maksud ära ja laekuvad ka Eestisse jäänud müügijõu tööjõumaksud.
Ülebaltilise äri eripärad
Ka investeerimispanga Superia juhatuse liikme Henrik Igasta sõnul on päris paljud rahvusvahelised firmad viimasel ajal otsustanud Eesti turult ära minna ning oma ettevõtteid nii kohalikele kui ka teistele välismaalastele müünud. «See käib kõik kapitalismi juurde ja midagi üllatavat siin ei ole,» ütles ta.
Asi ei olegi selles, et neil ettevõtetel läheks Eestis halvasti. Vastupidi, pigem on need kasumlikud ettevõtmised. Kuid kuna maailmamajanduse olukord nõuab ettevõtjatelt tegevuse optimeerimist, siis võetakse kõigepealt ette just äärealadel asuvad väikese kasumimassiga tütarettevõtted.
«Me oleme kõik tublid, aga need mõned miljonid eurod, mis siin teenitakse, ei paista kaugel asuvatele firmajuhtidele olulised,» nentis Papp.
Igasta sõnul leitakse sageli, et Eestis tegevuse jätkamine ei ole prioriteet, sest tegemist on igas mõttes nanoturuga. Eeskätt puudutab see kohalikule tarbijale suunatud ärisid.
«Ka on ilmselt paljud ettevõtjad hakanud aru saama, et Baltikumi näol ei ole tegemist ühe turuga ega majanduslikult tihedalt integreerunud riikidega. Ülebaltilist äri hästi teha on keeruline, sest pead toimetama kolmes kultuuriliselt erinevas ja väikese skaalaga keskkonnas,» selgitas Superia juhatuse liige.
Samas usub Igasta, et kohana, kus madalama ja mõõduka lisaväärtusega tooteid toota ning tugiteenuseid pakkuda, on Eesti siiski jätkuvalt konkurentsivõimeline.
«Pikem perspektiiv tundub siiski murettekitav, sest majanduses loodav lisaväärtus on väike, oleme väga suuresti sõltuvad Skandinaavias tehtavatest majandusotsustest. Kulud kasvavad kiiresti, noored talendikad eestlased välismaalt tagasi ei kipu tulema ning eeldatavasti varem või hiljem muutub ka maksupoliitika ebasoodsas suunas,» leidis ta.