Lumi: töötuskindlustuse maksumäära tõus 4 protsendini oleks maksahoop majandusele
7. mai 2009, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Ott Lumi leidis, et töötuskindlustusmakse määra tõstmine nelja protsendini mõjuks maksahoobina Eesti majandusele.
Opositsioonilise Rahvaliidu aseesimees Ene Tomberg suhtus Vikeraadio saates «Reporteritund» maksumäära nii suurde tõusu samuti skeptiliselt, kuna see suurendaks märgatavalt ka töövõtja rahalisi kohustusi.
Uut töölepinguseadust hindas ta üldse negatiivselt, kuna tegu on tavatöötaja jaoks väga keerulise dokumendiga, lisaks pole selge, kas töövõtjad seda üldse toetavad, kuna seaduse osas tööandjate ja valitsusega suhelnud ametiühingud esindavad ju kõigest kaheksat protsenti töövõtjatest.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor pidas seaduse paindlikku turvalisust Eesti majandusele väga vajalikuks, kuid vaid nelja protsendini tõstetud töötuskindlustusmakse korral.
Ott Lumi rõhutas, et uut töölepinguseadust on ka välisinvestoritele reklaamitud kui meedet, mille Eesti on suutnud raskel ajal majanduse elavdamiseks vastu võtta. Tema meelest tahavad sotsid edasi ajada majanduskasvuaegset poliitikat.
Ene Tombergile tundub, et töölepinguseaduse ümber käivate vaidluste varjus püütakse tegelikult ära kaotada kõik muud toetused-teenused.
Ministeeriumide kaheksa- või viieprotsendilisest eelarvekärpest rääkides rõhutas sotsiaalminister Hanno Pevkur, et sotsiaalvaldkonnas võiks see kärbe vahest ettevaatlikum olla, kuna valdkonna eelarve on siiski 40 miljardit ning isegi viieprotsendiline kärbe tähendaks 2 miljardit.
Eiki Nestor rõhutas, et hoolimata sellest, milline erakond mis valdkonda juhib, peaks iga valdkonna kärped olema vastuvõetavad kõigile koalitsiooni pooltele.
Ott Lumi tõdes, et kuigi ühiskond peaks tunnetama loovutust solidaarselt, on IRLi seisukoht, et sotsiaalvaldkonnas ja haridusvaldkonnas võiksid kärped olla ettevaatlikumad.
Ka Tomberg nõustus, et sotsiaalvaldkonna kärbe võiks olla väiksem.
Pensionidest rääkides nõustusid kõik saatekülalised, et toetuste mõttes noorte-vanade vastandamine on lubatamatu tegevus. Nestor meenutas, et pensionitõus käib indekseerimise alusel ning indeks selgub eelmise aasta majandusnäitajate põhjal, seega annab muutus pensioni suuruses ennast tunda aasta hiljem kui muutused palganumbri suuruses.
Ene Tomberg meenutas, et 28,1 protsenti pensionäre ühiskonnas on suur jõud ning kui pensioneid ei tõsteta vastavalt elatustaseme tõusule, siis tähendab see lihtsalt seda, et noored peavad osa oma sissetulekuist andma oma vanemate ja vanavanemate toetamiseks.