Kristjan Rahu elektrijaam nõuab Eleringilt raha

Tallinna Elektrijaama omanik Kristjan Rahu on varem öelnud, et taastuvenergiaettevõtted toituvad tuulest, hakkpuidust ja antidepressantidest, iseloomustades pikka vaidlust majandusministeeriumiga rohelise elektri toetuste pärast.

FOTO: Toomas Huik

Ettevõtja Kristjan Rahule kuuluv Tallinna Elektrijaam leidis nutika skeemi, kuidas elektrijaama omatarbe eest toetusraha küsida. Elektrituruseaduse järgi pole jaama enda tööshoidmiseks elekter kunagi toetuskõlblik olnud, kuid ettevõtjad leidsid lahenduse.

Tallinna Elektrijaam müüs omatarbeks vajamineva elektri oma tütarfirmale Väo Hake, mis omakorda kasutas seda elektrijaama tööshoidmiseks. Mullu suvel kaotas Eleringi eestvõttel tehtud seadusemuudatus selle võimaluse, mispeale ettevõte palkas advokaadibüroo ning asus Eleringiga vaidlema ja saamata jäänud toetusraha nõudma.

Konflikt tuli päevavalgele siis, kui Eesti Ekspress oli kirjutanud sellest, et riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas (Reformierakond) nõuab Eleringilt selgitusi ebaseaduslikult makstud taastuvenergia toetuste kohta. Väidetavasti on Elering teinud seda mullu suveni, mil tehti seadusemuudatus.

«Meil on vaidlus Eleringiga pooleli, aga see puudutab nüanssi, mida ei ole ajakirjanduses kajastatud,» ütles Tallinna Elektrijaama juht Andres Taukar. «Kuidas õigesti rehkendada omatarvet, sest selle definitsioon ei ole adekvaatne. Meie eesmärk on definitsiooni täpsustada.»

Tema sõnul on jutt väikestest summadest. Elektrijaama omatarve on tavaliselt pisut alla kümne protsendi kogutoodangust. Samas, kui Tallinna Elektrijaam saab talvel ühes kuus umbes 0,8 miljonit eurot taastuvenergia toetust, siis kokkuvõttes käib jutt summast, mille nimel tasub vaielda.

Eleringi kinnitusel tuli neil kuni mullu suveni Tallinna Elektrijaama omatarve kinni maksta põhjusel, et asjad olid vormistatud nii, nagu oleks tütarfirma Väo Hake tarbija. Praegu nad seda enam ei tee.

«Midagi ebaseaduslikku ei ole toimunud,» kinnitas Eleringi pressiesindaja. «Mullu suvel tehti seadus paremaks, varem meil ei olnud võimalik keelduda toetuse maksmisest.»

Sama kinnitas oma ametlikus vastuses majanduskomisjonile ka Eleringi juht Taavi Veskimägi. «Juulis 2012 täiendati seadust sättega, mille alusel ei peeta tarbijaks isikut, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat,» kirjutas ta. «Nii enne kui pärast seadusemuudatust säilis olukord, kus omatarbe eest elektrijaamadele toetust ei maksta.»

Võib irooniliselt imestada, et miks ühe katuse all elavad Veskimägi ja Kallas ametlikke kirju vahetavad, kuid ilmselt oleks asi naljast kaugel, kui riigikogu majanduskomisjon oleks jätnud kontrollimata väite, et Elering on maksnud toetusi ebaseaduslikult.

Konkurentsiamet nõustub Eleringiga. Ameti juht Märt Ots ütles, et kogu maailmas arvestatakse ainult selle elektriga, mille tootja tarbijale elektrivõrku saadab, ega arvestata jaamade tööshoidmiseks toodetud energiat. Tema sõnul üritas mitu tootjat saada toetust kogu toodetud elektri eest ja praegu käib tugev lobitöö, et kogu toodetud elektri eest toetuse maksmine taastada.

Taastuvenergia toetusi reformiv seaduseelnõu pole tänaseni vastu võetud. Eelnõu menetlemist juhib Kallase komisjon, kes ühe küsimusena peab leidma lahenduse tootjate jõulisele nõudmisele, et ka elektrijaamade omatarbe eest tuleks tootjatele toetust maksta.


Toetused

Taastuvenergia toetuse saajad tänavu jaanuaris

•    Fortum – 1,55 mln eurot

•    4 Energia – 0,99

•    Tallinna Elektrijaam – 0,83

•    Eesti Energia – 0,28

•    Graanul Invest – 0,21

•    Sillamäe SEJ – 0,13

Allikas: Elering

Tagasi üles