Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens rääkis ajakirjale KPMG Foorum antud intervjuus, et pank vaatab ettevõtete ja inimeste nn laenukõlbulikkust teiste põhimõtete järgi kui kriisiaastatel.
Laenamine käib oluliselt teistsuguste põhimõtete järgi kui mõni aasta tagasi
6. märts 2013, 15:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui rääkida eraklientidest ja peamiselt kodulaenust, kuna seal on mängus suuremad summad ja tegu on elu otsusega, siis pöörame varasemast enam tähelepanu inimese potentsiaalsetele tulevastele tuludele, kassavoole. Tagatist vaatame ka, aga vähem kui buumi eel – tagatis ei maksa laenu tagasi. Üritame hinnata sissetuleku püsivust ajas,» rääkis Perens. «Toon siia ühe näite: kui töötad Soomes ehitajana ja elad Eestis, siis me ei vaata niivõrd sissetulekut Soomes, vaid seda, mis pärast Eestisse naasmist laenutaotleja sissetulekuga juhtuda võib. Või kui on tegemist valdkonnaga, kus makstakse suuri preemiaid, ei pruugi me automaatselt preemiaid sissetulekust maha arvestada, kuid vaatame lisatulude suurust kogu sissetuleku kontekstis.»
Perens rääkis ka, et lisaks on pank väga ettevaatlik täiendavate tagatiste puhul – sugulaste maju ja kortereid enam eriti tagatiseks võtta ei taha. «Praktika näitab, et makseraskuste korral on probleemide ees terve perekond ning see, kes tagatise andis, ei arvestanud reeglina üldse, et tema antud tagatist realiseerima hakatakse,» rääkis Perens. «Meist endast sõltumatu asjaoluna teeb muret SMS-laenundus. Paljud raskustesse sattujad jõuavad meie juurde alles siis, kui on kulude katteks laenanud juurde mitmest-setmest kiirlaenuettevõttest. Selles olukorras on klienti tihti juba väga-väga raske aidata, kui seda üldse teha saab.»
Pangajuht sõnas, et viimasel ajal probleemseid kodulaenukliente väga enam juurde ei tule ja ka traagiliste lahenduste hulk langeb kiiresti, sundmüüke oli eelmisel aastal kaks korda vähem kui aasta varem ja pank tegeleb rohkem endiselt nendega, kelle mured said alguse juba aastatel 2008–2009.
Ka ettevõtetele laenu andmisel toimib pank sama põhimõtte järgi, hinnates eelkõige firma kassavoogusid. «Vaatasime ka enne kassavoogusid, kuid tegime otsuseid siiski ka tagatiste põhjal. Hea näide on maatükkide finantseerimine. Enamasti oli maatükiga küll mingi plaan, et mis hetkel algas arendus ja millal oli plaanis müüa,» rääkis Perens. «Aga teatud olukordades polnud üks või teine lahendus võimalik: mingil põhjusel jäi seisma arendus või ei jõutud müügini. Võime ka nüüd finantseerida puuduva kassavooga objekti, kuid siis peab laenu tagasimaksmiseks vajalik kassavoog tulema mujalt.»